NB! Infopäevadel ja koolitustel jagatud slaidide esitlemine TTJA nõusolekuta ei ole lubatud. Kasutamisega seotud tingimuste täpsustamiseks pöörduge ameti poole üldmeili [email protected] kaudu.
2023. aasta veebiseminaride ja infopäevade materjalid
KÜ infopäev, 24. november
10:00 Avasõnad
10:15 – 11:00 Ehitusseadustiku nõuded seoses ümberehitustöödega, Helvi Kork, Tallinna linn
11:00 – 11:45 Elektriohutus kortermajas, Meelis Kärt, TTJA
11:45 – 12:00 Paus
12:00 – 12:45 Kortermajade renoveerimine KredExi abiga, KredEx, Jana Toome
12:45 – 13:30 õpikohad Päästeameti poolt avatud taotlusvoorust, Sten-Patrick Kreek, Päästeamet.
- Vaata järele siit.
- Veebiseminari materjalid:
Veebiseminaril vastamata jäänud küsimused:
*Täieneb*
KOV infopäev, 23. november
10:00 Avasõnad
10:15 – 10:35 TTJA e-teenuste (MTR, JVIS) kasutamine, Priit Poschlin, TTJA
10:35-11:20 Kutsetega tõendatud pädevused, Heiki Meos, Andres Piirsalu, Ehitusinseneride liit
11:20 – 11:50 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, Ardi Link, TTJA
11:50-12:00 Paus
12:00 – 12:20 Hoonete ligipääsetavus ja järelevalve korraldus, Käthriin Lilp, TTJA
12:20 – 12:40 Ehitisregister - kaasamised eelnõude ülevaatamisse, Made Carmen Hiiesalu, Kliimaministeerium
- Vaata järele siit.
- Veebiseminari materjalid:
Teemad:
Energiatõhususe direktiivi arengud. Kliimaministeerium
Järelevalve menetlus praktika ja tulemused. TTJA
Kogemuslugu. Tartu Ülikooli Kliinikum ja EMAS (ELi keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi) rakendamine- Triin Arujõe
Kestlikkuse aruande (CSRD/ESG) suunad – Rainer Osanik, Rahandusministeerium
SLAIDIMATERJALID
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) viis koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga läbi infoseminari „Suunanäitaja – kaupleja õigused ja kohustused tarbijalemüügil“.
Infoseminaril räägiti:
- nõuetest allahindlustele ja hinna kuvamisele;
- nõuetest reklaamile ja tarbijamängudele;
- tarbijakaebuste lahendamisest, sh poolte õigustest ja kohustustest müügilepingute kui ka sidevahendi abil sõlmitud lepingute puhul.
Esinesid:
- Diana Lints, TTJA infoühiskonna talituse reklaami ekspert
- Martin Simmermann, TTJA ettevõtluse osakonna jurist
- Kristina Tammaru, TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja
- Veiko Kopamees, TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja
Materjalid:
2022. aasta veebiseminaride ja infopäevade materjalid
25. november 2022: infopäev korteriühistutele
10.00-10.05 Tervitus. Aap Andreas Rebas, TTJA
10.05-10.15 Avasõnad. Kristi Talving, TTJA
10.15-11.00 Elektriohutus kortermajas. Meelis Kärt, TTJA
11.00-11.45 Gaasiohutus kortermajas. Priit Poschlin, TTJA
11.45-12.00 PAUS
12.00-12.45 Toetusmeetmed KÜ-dele. Jana Toome, KredEx
12.45-13.30 Energialepingud ja energiasääst. Rein Vaks, MKM ja Riina Tamm, TTJA
- Vaata järele:
Venekeelse järelvaatamise leiad siit!
- Veebiseminari materjalid:
Veebiseminaril vastamata jäänud küsimused:
*Täieneb*
24. november 2022: infopäev kohalikele omavalitsustele
10.00-10.05 Tervitus. Aap Andreas Rebas, TTJA
10.05-10.15 Avasõnad. Kristi Talving, TTJA
10.15-10.30 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted – mida nende kohta peab teadma. Ardi Link, TTJA
10.30-10.45 Ilutulestiku kasutamine avalikus kohas. Ardi Link, TTJA
10.45-11.30 Ligipääsetavus. Kaido-Allan Lainurm, TTJA
11.30-11.45 PAUS
11.45-12.15 Tuulikutasudest. Kristo Kaasik, MKM
12.15-12.45 Energiatõhusus. Riina Tamm, TTJA
12.45-13.00 Müra. Rasmus Pruus, Terviseamet
13.00-13.30 Riigikohtu praktika ehitusseadustiku rakendamisel. Ülle Reidi, MKM
13.30-14.00 Keskkonnamõju hindamise eelhinnangud. Ülle Luiks, Keskkonnaministeerium
- Vaata järele:
- Veebiseminari materjalid:
*Täieneb*
Veebiseminaril vastamata jäänud küsimused:
*Täieneb*
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühiselt korraldatud veebiseminar käsitles energiaauditite järelevalve tulemusi ning uusi energiatõhususe direktiivi muudatusi.
Slaidimaterjalid
26. mai 2022: Eluruumi gaasipaigaldiste kontrollijate infopäev
26. mail toimunud infopäeval anti ülevaade eluruumide gaasipaigaldiste hetkeolukorrast ning teostatud kontrolli tulemustest. Lisaks tutvustati eluruumi gaasipaigaldise kontrollijaks saamise nõudeid ning antakse ülevaade, kuidas kontrolli tulemusi vormistatakse.
- Vaata järele:
Eluruumi gaasipaigaldiste kontrollijate infopäev - YouTube
Eluruumi gaasipaigaldite kontrollijate infopäev- vene keeles
10. mai 2022: infopäev kauplejatele seadusemuudatuste kohta
10. mail 2022. a kell 10.00-12.00 toimus infopäev kaubandussektorile, kus TTJA jurist Martin Simmermann ning tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru selgitasid hinna avaldamise nõudeid ja tutvustasid muudatusi võlaõigusseaduses.
- Vaata järele:
Infopäev kauplejatele seadusemuudatustest 10.05.2022 - YouTube
- Veebiseminari materjalid:
- Veebiseminaril vastamata jäänud küsimused:
2021. aasta veebiseminaride ja infopäevade materjalid
1. detsember 2021: infopäev e-kauplejatele
1. detsembril 2021. a kell 10.00-11.30 toimus infopäev e-kauplejatele, kus TTJA juristid Elnara Nadžafova ja Martin Simmermann selgitasid seadusest tulenevaid nõudeid e-kaubandusega tegelemisel ning tutvustasid e-poodide kontrolli uuringu tulemusi.
- Vaata järele:
E-kaubanduse infopäev 2021 (YouTube)
- Veebiseminari materjalid:
.
Veebiseminaril vastamata jäänud küsimused:
Kui müüakse teenust! Kuidas on sellest taganemisega?
14-päevane taganemisõigus ei kehti lepingule, mille esemeks on teenuse osutamine või muu kestva soorituse tegemine, kui ettevõtjapoolsed lepingust tulenevad kohustused on täielikult täidetud ning teenuse osutamine või muu soorituse tegemine on alanud tarbija sõnaselgel eelneval nõusolekul ning kinnitusel, et ta kaotab ettevõtjapoolsel lepingu täitmisel oma taganemisõiguse.
Tarbijale osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele. Tarbija võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Näiteks geelküünte paigaldamise osas võib tegemist olla töövõtulepinguga ning kui tarbija ei ole rahul osutatud teenusega, saab tarbija nõuda töö parandamist või uue töö tegemise. Kui kaupleja on keeldunud ebakvaliteetset töö uuesti tegemisest võib tarbija kasutada õiguskaitsevahendina (VÕS § 101 lg 1 p 4) lepingust taganemise ning nõuda tasutud summa tagastamist (VÕS § 189 lg 1).
Reaalne pretensiooni esitamise tähtaeg on siis 6k+2k ja 2a+2k?
Tarbija võib puuduse ilmnemisel pöörduda kaupleja poole oma pretensiooniga ostetud kauba või teenuse osas kahe aasta jooksul. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Asja puuduse ilmnemisel peab tarbija hiljemalt kahe kuu jooksul sellest müüjat teavitama ehk esitama pretensiooni.
Alates 01.01.2022 müüjapoolne tõendamiskoormis pikeneb seniselt kuuelt kuult ühe aastani. Eeldatakse, et ühe aasta jooksul ilmnenud nõuetele mittevastavus oli kaubal olemas juba üleandmise ajal, välja arvatud juhul kui tõendatakse vastupidist. Müüja vastutusperiood jääb endiselt kehtima kahe aastani, kuid varasem tõendamiskoormise jaotus, kus müüjal lasus tõendamiskohustus esimesed kuus kuud ja tarbijal järgnevad poolteist aastat ühtlustub kaheks võrdseks ühe aasta pikkuseks perioodiks.
Näide: Tarbija teatab lepingust taganemisest ja saadab Tõestuse, et kaup on teele pandud. Kaupleja tagastab raha aga pakk läheb kullerfirma käes kaduma ja kaupleja toodet kunagi tagasi ei saa. Samuti puudub kauplejal igasugune õigus paki kohta küsimusi esitada, kuna tema ei ole saatja (ei ole maksja). Millised on kaupleja õigused?
Kui kauba pakend on tagastamise käigus kahjustada saanud või läinud kaduma, siis saab kaupleja nõuda tekitatud kahjude hüvitamist vedajalt. Kui pakendi rikkus tarbija, siis vastutab tarbija.
Kui lepingud on mitmes keeles ja nende sisu on kas siis tõlkimise või mingi muu põhjuse puhul erinevalt mõistetav siis milline leping on nö õige? On pakutud sellist lepingut milles on märge, et erimeelsuste puhul on inglisekeelne leping ülimuslik. Minu jaoks on see õigustühine leping. Kuidas olukord aga tegelikult lahendatakse?
Võlaõigusseadus näeb ette, et tarbijale esitatakse teave lihtsas ja arusaadavas keeles. Tarbijakaitseseaduse § 4 lg 3 kohaselt peab tarbijale antav teave olema eesti keeles, kui tarbija ei ole nõustunud selle esitamisega mõnes muus keeles. Säte kohaldub nii lepingueelse teabe andmisele (e-kauplus), lepingueelsete läbirääkimiste pidamisele kui ka lepingu sõlmimisele. Keeleseaduse § 17 lõike 1 kohaselt on kaupade ja teenuste tarbijal õigus eestikeelsele teabele ja teenindamise tarbijakaitseseaduse alusel.
Kui veebileht on suunatud Eesti tarbijatele, kuid tarbijale lepingueelselt antav teave ei ole avaldatud tarbijale arusaadavas keeles ehk eesti keeles, on see vastuolus tarbijakaitseseaduses sätestatud teabe andmise kohustuse, võlaõigusseaduses sätestatud sidevahendi abil sõlmitud lepingu regulatsiooniga ning keeleseaduses sätesatud tarbija õigusega eestikeelsele teabele.
Seega tarbija lähtub tüüptingimustest, mis on esitatud eesti keeles.
12. november 2021: infopäev korteriühistutele
10:00 – 10:05 Tervitussõnad, kodukord. Aap Andreas Rebas, TTJA
10:05 – 10:10 Avakõne. Kaur Kajak, TTJA
10:10 – 10:40 „Renoveerimismaraton“ ehk projekti LIFE IP BUILDEST tutvustamine. Lauri Suu, MKM
10:40 – 11:10 Konstruktsioonid ja auditeerimine. Kati Tamtik, TTJA
11:10 – 11:20 Ventilatsioon. Riina Tamm, TTJA
11:20 – 11:50 Elektriohutus kortermajas. Meelis Kärt, TTJA
11:50 – 12:20 Gaasiohutus kortermajas. Priit Poschlin, TTJA
12:20 – 12:40 Paus
12:40 – 13:00 Tuleohutusnõuded korterelamutes. Jaak Jaanso, Päästeamet
13:00 – 13:20 Millega arvestada korterelamute remondi ja uuendamise käigus? Margo Kubjas, Päästeamet
13:20 – 13:25 Korterelamute elanike kriisiolukordadeks valmisolek. Marju Metsaots, Päästeamet
13:25 – 13:55 Ehitisregister (EHR) – miks ja mida muutsime? Kuidas parandada valesid andmeid? Taavi Jakobson, MKM
- Vaata järele:
Korteriühistute infopäev 2021 eesti keeles (Facebook)
Korteriühistute infopäev 2021 vene keeles (YouTube)
- Veebiseminari materjalid:
.
Veebiseminaril vastamata jäänud küsimused:
Kas oleks võimalik ventilatsiooni seisukorda parandavaid töid lisada KOV'ide poolt toetatud projektide hulka?
TTJA saab ainult soovitada teemasid mida KOV-i projektid võiksid katta, aga otsustab ikka KOV. Seega n-ö nõudluse tekitamiseks tuleb pöörduda KOV-i poole.
Tasub jälgida ka KredEx-i (https://kredex.ee/et) lehte (Teenused vaheleht), kus on ka erinevad rahastamisvõimalusi.
Millised seadusandlikud aktid kohustavad gaasiseadmetega KÜ esindajaid korraldama majas kontroll ülevaateid ka korterite sees? Hetkel on seadusandluses justkui kohustusena kirjas vaid maja ventileerimissüsteemi puhastustööd.
Korteri gaasipaigaldis ja selle juurde kuuluv gaasiseade on korteri eriomand ning seetõttu on selle hooldamise ja kontrolli korraldamine korteri omaniku ülesanne. Kuid ventilatsioonisüsteem ja korsten on osaliselt või täielikult kaasomand, mistõttu on nende hooldamise ja kontrolli kohustus ühine.
Tuleohutuse seaduse § 111 lõike 2 kohaselt peab gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri korstnapühkija puhastama kord nelja aasta jooksul ning teavitama valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast. Kuigi gaasiseadmega seotud tehnosüsteemide hooldamise kohustus sõltub konkreetse seadme kasutamisest ning seega võiks käsitleda korstna ja ventilatsioonisüsteemi puhastamist korteriomaniku ülesandena, ei ole korstnate ühe lõõri kaupa puhastamine praktikas mõistlik.
Seega peab korteriühistu (vms) korraldama kaasomandisse kuuluvate korstnate puhastamise ja kontrolli, et korteriomanikud saaksid ohutult ja nõuetekohaselt kasutada oma eriomandisse kuuluvaid gaasiseadmeid või muid korstnaga ühendatud kütteseadmeid.
Meie korterelamule tehti ettekirjutus, et jalgrattaid tohiks hoida ainult kedlriboksides. Keldriboks nii väike, et täiskasvanu jalgratas sinna ei mahugi. Paljud inimesed on siiani hoidnud jalgrattaid keldri vahekäikudes või trepikojas - meil asub lift evakuatsiooniteest (trepist) eraldi orvas, seal on piisavalt ruumi rataste hoidmiseks, nii et nad ei kukuks evakuatsiooniteele ega takistaks ka liftist liikujaid. Nüüd oleme üsna keerulises seisus - inimestel ei olegi kusagil rattaid hoida..
Tuleohutusnõuete kohaselt on reegliks, et jalgratast ei tohi hoida evakuatsiooniteedel (trepikoda, koridor) ja ühiskasutuses olevatel väljapääsuteedel (keldribokside vahekäigud). Lahenduse, kus enda jalgratast hoida, peab jalgrattaomanik eelkõige ise leidma. Jalgratta hoidmiseks tuleks eelistada väljaspool korterelamut paigaldatud jalgrattahoidjat või varjualust. Kindlasti tuleks ka enda keldriboks kriitilise pilguga üle vaadata ja kõik ülearune jäätmekäitluskohta viia. Kui ka siis ei jää jalgratta paigutamiseks ruumi või on keldriboks ehitatud väike, on võimalik ratas paigaldada keldriboksis spetsiaalse kinnitusega püstiasendis seinale.
Kui jalgratta hoidmine enda omandis olevas korteris või keldriboksis tundub vastuvõetamatu, tuleks mõelda jalgrattast loobumisele ja eelistada õues liiklemisel ühistransporti ning jala käimist.
Üldine loogika on, et hoone peab vastama selle ehitamisel vastanud nõuetele. Erisus on aga tuleohutusnõuete osas. Määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 55 lg 2 alusel peab enne antud määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis vastama määruse §-des 5, 12–14, 29, 30, 32–34, 341 ning 6. peatükis sätestatud nõuetele. § 12 reguleerib tuletõkkesektsioonide moodustamise nõuet (evakuatsioonitrepikoda, kelder, hoone elektrikilbid). Nõutakse seda ka siis kui ühtegi muud remonttööd pole kavas. Eriti just vanemates korterelamutes on tegemist väga kalli ettevõtmisega. Kas Päästeamet on nt MKMiga selles osas suhelnud, et ehk leiaks mingi toetusmeetme?
Kui tegemist on ehitusteatise, või ehitusloa menetlusega, siis Päästeamet nõuab keldri uste vastavust esitatavatele nõuetele, sest see on tagasiulatuv nõue evakuatsioonile. Toetusmeetmeid kahjuks kommenteerida ei oska, see ei ole Päästeameti pädevuses. Soovitame küsida nõu korteriühistute katuseorganisatsioonilt.
Kui majas on kõik korteriuksed välja vahetatud ja avanevad koridori poole, kuid koridor on väga suur ja uksed ei takista evakuatsiooni - kas ka sel juhul peaks kõik need uksed välja vahetama? Maja on 40 aastat vana ja projekti kohasel avanevad uksed sissepoole.
Kui projekti kohaselt avanesid uksed sissepoole, siis uste väljavahetamisel peaks sellega ka arvestama. Kui soovitakse korteriuksed panna trepikoja poole avanema, tuleks ju pöörduda projekteerija poole, kes teeb projekti muudatuse (seda eeldusel, et trepikoja poole avanev uks ei takistaks evakuatsiooni).
Kui on juba teadmatusest paigaldatud ning see ei takista evakuatsiooni, siis ei ole otsest vajadust neid uuesti välja vahetada.
Kui meil on lahendatud uksed selliselt: Trepikotta sisenedes tekib eraldi esik kus siis asub eraldi uks keldrisse ja trepikotta sisenemiseks. Kas selline lahendus on piisav tuleohutuseks?
Keldrikorruse ja eraldi esiku vahel paiknev uks peab olema vähemalt EI45 S200 nõuetele vastav tuletõkkeuks. Sellisel juhul ei pea trepikotta avanev uks olema tuletõkkeuks.
Uste avanemisest - uutes majades projekteeritakse kõik korterite välisuksed välja avanema, millest tuleneb see nõue, et peab avanema korteri poole? Evakuatsiooni korral on võimalik,(sissepoole avanemisel) inimeste lõksu jäämiseks, kuna sissepoole avamiseks ei pruugi olla inimesel enam võimalust
Kui trepikoja poole täielikult avatud korteriukse ja trepikoja seina, käsipuu vms ehituskonstruktsiooni vahele jääb vähemalt 1200 mm vaba ruumi evakueerumiseks, siis võib korteriuks avaneda trepikoja või koridori poole. Kas korteriuks avaneb trepikoja või korteri poole, selle lahenduse leiab ja kajastab ehitise projekteerija ehitusprojektis. Uutes kortermajades on ukse väljaspoole käima projekteerimisel võimalik projekteerida ka piisavalt ruumi ohutuks evakuatsiooniks (trepikoja laius). Olemasolevates kortermajades, kui soovitakse eelnevalt sissepoole avanenud uks panna käima väljapoole, kitsendab see trepikojas vaba läbipääsu ja juurde projekteerida/ ehitada enam võimalust ei ole.
Kas 9-kor. majas, trelluks, mis viib katusele peab olema lukustastud või ei. Viimasel ajal elanikud koguvad seal oma eh.materjale muid asju. Tänan.
Tuleohutusnõuded sellist lukustamise vajadust ette ei näe. Küll aga peab pööning moodustama omaette tuletõkkesektsiooni, mis tähendab, et avauses paiknev uks peab olema tuletõkke uks.
Kas 9-korrulistes majades on tulekustutid trepikodades kohustuslikud ja kui jah, siis mitu neid peaks olema?
Korterelamu trepikojas ei ole tulekustuti paigaldamine kohustuslik. Olemasolevate (nõukogude aegsete) kõrghoonete (10 ja enam korrust) puhul on standardi kohaselt võimalik loobuda A klassi sisemisest vesivarustusest ning asendada see märgtõusutoru (päästemeeskonna kasutuses) ning esmaste kustutusvahenditega (6 kg massiga kustuti iga korteri kohta).
Kui küsimuses on silmas peetud nõukaaegseid 9 korruselisi hooneid, siis neid ei tõlgendata kõrghoonena ning esmaseid kustutusvahendid nõutud ei ole.
Kas on olemas tüüplahendused keldriruumide ümber ehotamiseks, et oleksid arvestatud kõik täna kehtivad nõuded? Tegu on tüüpilise 9-korruselise maja projektiga, majal on 2 sissekäiku.
Ümberehitamine eeldab ehitusprojekti koostamist ja selliseid tüüplahendusi ei ole, projekteerija projekteerib vastavalt nõuetele ja ehitaja ehitab vastavalt ehitusprojektile.
11. november 2021: infopäev kohalikele omavalitsustele
10:00 – 10:05 Tervitussõnad, kodukord. Aap Andreas Rebas, TTJA
10:05 – 10:10 Avakõne. Kaur Kajak, TTJA
10:10 – 10:30 Ehitiste ohutuse riiklik järelevalve ning erinevate asutuste pädevuse piirid. Kati Tamtik, TTJA
10:30 – 11:00 Avalikku teenust osutavate hoonete ligipääsetavus – nõuete kontrollimine ehitusprotsessis. Kaido-Allan Lainurm, TTJA
11:00 – 11:15 Ventilatsioonisüsteemide töö COVID-19 olukorras: nõuded, TTJA järelevalve tulemused. Riina Tamm, TTJA
11:15 – 11:30 Raudteeohutus – kohaliku omavalitsuse roll raudteeohutuse tagamisel. Kadi Zavadskis, TTJA
11:30 – 12:00 Paus
12:00 – 12:15 Ehitusseadustiku (EhS) muutmine, lühitutvustus. Teet Kukk, MKM
12:15 – 12:45 Gaasiohutus ja ebaseaduslikud ümberehitustööd korterites. Priit Poschlin, TTJA
12:45 – 12:55 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Ardi Link, TTJA
12:55 – 13:15 Koostöökohad lõhkematerjaliseaduse, maapõueseaduse ja kemikaaliseaduse valguses. Lauri Kütt, TTJA
13:15 – 13:45 Elukeskkonna strateegia ja tühjenemisohus hooned. Raiko Puustusmaa, MKM
13:45 – 14:15 Ehitisregister (EHR) – miks ja mida muutsime? Kuidas parandada valesid andmeid? Taavi Jakobson, MKM
- Vaata järele:
Kohalike omavalitsuste infopäev 2021 (YouTube)
Kohalike omavalitsuste infopäev 2021 (Facebook)
- Veebiseminari materjalid:
.
Veebiseminaril vastamata jäänud küsimused:
Milline õigusnorm konkreetselt ja kellele paneb gaasikütteseadme korstna nõuetele vastavuse kontrolli kohustuse?
Vastus: Tuleohutuse seaduse § 111 lõike 2 kohaselt peab korstnapühkija puhastama gaasiseadme korstnat ja ühenduslõõri kord nelja aasta jooksul ning teavitama valdajat korstna ja ühenduslõõri tehnilisest seisukorrast.
Lisaks sellele näeb majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määruse nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“ § 8 ette, et gaasipaigaldise kasutamiseks tuleb koostada kasutatava gaasi liigist, gaasivarustuse töörõhust, hooldusnõuetest ja gaasipaigaldisega ühendatud gaasiseadmetest lähtuv kasutamis- ja hooldusjuhend. Kasutamis- ja hooldusjuhendis peab olema kirjas gaasipaigaldise kontrollimise ja hooldamise sagedused, arvestades töörõhku, paigalduskeskkonda ja arvesti ning gaasipaigaldisega seotud muude seadmete tootjate kasutusjuhiseid. Seega peab iga eluruumi gaasipaigaldise kasutamis- ja hooldusjuhendis olema toodud ka info gaasiseadmega seotud tehnosüsteemi nagu ventilatsiooni ja korstna puhastamise kohta.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühiselt korraldatud veebiseminar käsitles suurettevõtjate energiaauditite kohustust.
Slaidimaterjalid
Tutvustati ligipääsetavuse nõudeid ja nende vajadust, räägiti senistest ja tulevastest arengutest ligipääsetavuse valdkonnas ning peatuti põhjalikumalt headel (ja vähem headel) näidetel.
SLAIDIMATERJALID
Rail Balticu tiheda ajagraafiku tõttu on oluline, et iga etapp protsessis sujuks võimalikult ladusalt. Ehitus-ja kasutuslubade väljastajana Rail Balticu projektis soovib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) lähemalt tutvustada erinevate meie poolt teostatavate protsesside eesmärki ning sisu ja jagada nõuandeid ning soovitusi protsessi võimalikult sujuvaks läbimiseks. Seminar on suunatud kõigile Rail Balticu projektiga tegelevatele osapooltele, kelle töös võib ette tulla erinevate lubade taotlemist TTJA-lt.
Veebiseminari teemad:
- isikuandmete kaitse,
- ehitusõiguse alused (erinevad planeeringuliigid, projekteerimistingimused, ehitus -ja kasutusload),
- keskkonnamõju hindamine,
- ehitus- ja kasutuslubade menetlus,
- NoBo ja AsBo kaasamise vajalikkus,
- riigilõivud ning
- päevakohased küsimused.
Slaidimaterjalid:
Avalike hoonete ventilatsioonisüsteemide korrektne seadistamine ja õige käitamine on viiruse leviku tõkestamiseks väga olulisel kohal ning hoonete korrektne õhuvahetus aitab vähendada viiruse kontsentratsiooni siseõhus. See omakorda vähendab viiruste nakatumistõenäosust.
Seminaril esinesid TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik, TTJA ehitusosakonna peaspetsialist Riina Tamm ning TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski ja TTÜ nooremteadur Alo Mikola.
Vaata järele (vene keeles, YouTube)
Slaidimaterjalid:
Tutvustasime Euroopa Raudteeameti poolt valminud juhendeid ohutuskultuuri, inim- ja organisatsiooni faktorite (HOF), ohutusnäitajate ja One-Stop-Shop registri kasutamise kohta.
Tutvustasime Euroopa Komisjoni määruse 2018/762 nõudeid ja millised elemendid peavad kindlasti sisalduma ettevõtte ohutusjuhtimise süsteemis. Samuti rääkisime ohutusjuhtimise süsteemi hindamisest TTJA poolt.
Tutvustasime mitteavaliku raudtee majandamise ja seal vedude korraldamise osas kehtivaid nõudeid. Rääkisime tegutsemise ohutustunnistuse taotlemise ja menetlemise korrast, raudteeliiklusregistrisse kannete tegemisest, nõuetest vedurijuhtidele ja veeremi vastavushindamisele.
Tutvustasime Eesti ohutusnäitajaid ja neid puudutavaid regulatsioone, rääkisime ettevõtete poolt TTJA-le esitatavatest ohutusaruannetest, tutvustasime Euroopa Raudteeametile esitatavat ohutusaruannet.
Andsime ülevaate raudteeseaduse ja raudtee tehnokasutuseeskirja jõustunud muudatustest. Samuti tutvustasime hoolduse eest vastutava üksuse ja sellega seotud ECM-sertifikaadi taotlemise nõudeid.
2020. aasta veebiseminaride ja infopäevade materjalid
10.00–10.10 Avasõnad
10.10–10.50 Uus ehitisregister
10.50–11.30 Ehitusprotsessis valmiva ehitise nõuetekohasuse kontrollimine
11.30–11.45 Suurõnnetusohuga ettevõtted – mida nende kohta peab teadma
11.45–12.00 PAUS
12.00–12.20 Ehitusseadustiku analüüs
12.20–12.50 Ehitusseadustiku korduma kippuvad küsimused
12.50–13.05 Muudatused hoonete energiatõhususe ja laadimistaristu nõuetes
13.05–13.20 Väljakutsed elamumajanduse poliitikas
Vaata järele:
10.00–10.15 Ehitusseadustik: ohutuse printsiip, omaniku kohustused ja vastutus
10.15–10.45 Uus ehitisregister
10.45–11.15 Elektripaigaldiste ohutus
11.15–11.45 Gaasipaigaldiste ohutus
11.45–12.00 PAUS
12.00–12.15 Ehitusseadustiku kohased menetlused kortermaja ümberehitamisel
12.15–12.35 Ümberehitused korterelamus, rõdude seisukord ning nõuetekohane kinnisvara korrashoid
12.35–12.50 Muudatused hoonete energiatõhususe ja laadimistaristu nõuetes
12.50–13.40 Elamumajanduse riiklikud meetmed
13.40–14.15 Küsimustele vastamine
Vaata järele:
Veebiseminaril tutvustavad kaubandustalituse jurist Martin Simmermann ja tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juht Veiko Kopamees,
mida peab kaupleja silmas pidama tarbijate pretensioonide korral ja kuidas käituda, kui tarbija ja kaupleja vahelise vaidluse lahendamine
muutub oodatust keerukamaks ja pikemaks.
Veebiseminari korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu 2014. – 2020. aasta tarbijakaitseprogrammist.
Vaata järele:
Ajakava:
10.00-12.00: pakettreisi korraldamisega seotud mõisted, üldised nõuded tagatisele – (Grete Leesmann ja Hellika Teder, turismi valdkonna juristid)
12.00-12.40: paus
12.40-14.15: tagatise täpsemad nõuded, näited (Melissa Eelma, turismi valdkonna jurist)
14.15-14.30: paus
14.30-16.00: aruannete esitamine, tarbijavaidluste lahendamine (Helen Rohtla, turismi valdkonna juht)
Veebiseminari korraldamist kaasrahastatakse Euroopa Liidu 2014. – 2020. aasta tarbijakaitseprogrammist.
Vaata järele:
TTJA korraldas ohutusjuhtimise süsteemi omavatele raudtee-ettevõtetele veebiseminari. Ohutussüsteemi alusel esitatakse TTJA-le 1. juuniks eelneva aasta ohutusaruanne.
Veebiseminari teemaks oli aruannete koostamise vajadus, seaduslik alus (muutuv 4-s raudteepakett), TTJA ootused ja aruannete kasutamine ning aruande koostamisega lisaväärtuse loomine ettevõtte sees. Samuti esitati veebiseminaril 2019. ja 2020. aasta aruannete kokkuvõtted.
TTJA annab aega 14. juulini eneseanalüüsi teostamiseks ja ootab täiendatud aruandeid ettevõtetelt, kes soovivad lisada täpsustusi.
Vaata materjale:
- Ettekannete slaidid:
Vaata nimekirja ettevõtetest kes on energiaauditi kohuslased MKM-i kodulehel siin (XLSX)
Toimunud infopäeval käsitletud teemad:
- ühtne ohutustunnistus;
- ohutusjuhtimise süsteem;
- One-Stop-Shop (OSS) platvormi kasutamine.
Täiendavatele küsimustele vastavad [email protected], [email protected] või [email protected].
- Veeremi vastavushindamise põhimõtted ja
- hooldusüksuse sertifitseerimine.
Küsimuste korral pöörduge [email protected], [email protected] või [email protected].
Infopäeva ettekannete slaidid on leitavad siit:
2019. aasta infopäevade ja koolituste materjalid
-
E-kaupleja õigused ja kohustused võlaõigusseadusest tulenevalt
TTJA jurist Martin Simmermann
Videomaterjal "E-kaupleja õigused ja kohustused võlaõigusseadusest tulenevalt"
-
Vaidluste käsitlemine tarbijavaidluste komisjonis
Tarbijavaidluste komisjoni esimees Piia Kalamees
Videomaterjal "Vaidluste käsitlemine tarbijavaidluste komisjonis"
-
Ülepiiriline e-kaubandus
TTJA, Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja Kristina Vaksmaa
Videomaterjal "Ülepiiriline e-kaubandus"
-
Ebaausad kauplemisvõtted e-kaubanduses
TTJA jurist Martin Simmermann
Videomaterjal "Ebaausad kauplemisvõtted e-kaubanduses"
-
E-kaubanduse trendid ja kasvupotentsiaal ja usaldusmärgis
E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät
Videomaterjal "E-kaubanduse trendid ja kasvupotentsiaal ja usaldusmärgis"
Viimati uuendatud 24.11.2023