Digiligipääsetavuse nõuded

Selleks, et avaliku sektori veebilehed ja mobiilirakendused oleksid kasutatavad erivajadustega inimestele ja üldiselt mugavad kasutada kõikidele inimestele, on avaliku teabe seadusesse üle võetud Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102), mille alusel peavad avaliku sektori veebilehed järgima Euroopa digiligipääsetavuse standardit EN 301 549 (praegu kehtib versioon 2.1.2, veebruarist 2022 hakkab kehtima versioon 3.2.1). Kokku sätestab standard umbes 100 nõuet nii mobiilirakendustele kui veebilehtedele. Mõningad nõuded on tingimuslikud ehk need on kohustuslikud vaid spetsiifilistele veebidele ja rakendustele. Suurem osa eranditult kohustuslikest nõuetest põhinevad omakorda rahvusvahelisel digiligipääsetavuse suuniste standardil WCAG (Web Content Accessibility Guidelines).

WCAG nõuetest lähemalt

WCAG nõuete täitmine tähendab, et veebileht ja mobiilirakendus on kasutatav inimeste erivajadustest lähtuvalt ning väiksemate internetikiiruste juures. WCAG ei anna ette nõudeid tehnoloogia valikuks, vaid kirjeldab kriteeriume, mida tuleb saavutada selleks, et kasutaja saaks veebisaidi ja mobiilirakenduse sisu tajuda, kasutada, tõlgendada ja mõista. Väga olulisel kohal seisab selles standardis kasutajasõbraliku veebi loomine nende külastajate jaoks, kellel on nägemis-, kuulmis-, kõne-, taju-, ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ning neuroloogilisi puudeid. Kriteeriumide loeteluks avage Web Accessibility Initiative veebikülg
WCAG suunised on olnud vastavalt tehnoloogia arengule ajas muutuvad. Suuniste standard versioonis 2.1 lisab võrreldes 2.0 versiooniga standardisse 13 uut edukriteeriumit, mis parandavad nägemis ning kognitiivsete võimetega ja õpiraskustega inimeste veebide ja mobiilseadete kasutajakogemust. WCAG 2.1 ligipääsetavuse standard paneb rõhku ka veebide ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikkusele aeglases internetiühenduses või vananenud seadmetega.

WCAG suunistel on omakorda veel 3 taseme nõuet, mida tähistatakse A ja AA või AAA-dega. Avaliku sektori veebilehed ja mobiilirakendused peavad täitma AA taseme nõudeid.

Ligipääsetavuse nõuete üks baasosa on veebilehe sisu kasutusjuhis "juurdepääsetavus", kus on kasutajale kirjeldatud, milliseid seadme nuppe või võimalusi kasutades saab veebilehte või mobiilrakendust kasutada tulenevalt inimese erivajadustest või eriolukordadest. 

Ligipääsetavuse nõuete kehtima hakkamisest

Euroopa digiligipääsetavuse standardi nõuded rakenduvad vastavalt sellele, kas tegemist on mobiilrakendusega või veebiga ning vastavalt esmakordsele avaldamisele:

  • Kui veebileht on esmakordselt avaldatud pärast 23.09.2018, siis tuleb veebileht ligipääsetavaks muuta alates 23.09.2019.
  • Kui veebileht on esmakordselt avaldatud enne 23.09.2018, siis tuleb veebileht ligipääsetavaks muuta alates 23.09.2020.
  • Mobiilirakendustele hakkavad nõuded kehtima alates 23.06.2021.

Euroopa digiligipääsetavuse standardi nõudeid täitvateks isikuteks on avaliku teabe seaduse alusel:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused;
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
  • eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sh ostutavad avalikke teenuseid.

2.1 nõudeid ei pea täies mahus rakendama, kui see nõuab ebaproportsionaalselt suurt pingutust. Selle jaoks on vajalik teha eraldiseisev hindamine. Muu hulgas tuleb arvestada ligipääsunõudeid täitva isiku suurust, ressurssi ja tüüpi ning hinnangulisi kulusid võrreldes eeldatava kasuga erivajadusega inimeste jaoks. Hinnang ebaproportsionaalsuse kohta tuleb avaldada ligipääsetavuse teates ning võimaluse korral pakkuda teabele ligipääsuks alternatiive.

Lugege täpsemalt ligipääsetavuse nõuete mittetäitmisest.

  • meediateenust osutavad teabevaldajad (Eestis ERR);
  • koolid ja koolieelsed lasteasutused (v.a. üldinfo, sh vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamine);
  • teabevaldajaga võrdsustatud isikud, kelleks saab olla näiteks juriidiline isik, kes kasutab riigi või omavalitsuse eelarvest saadavaid vahendeid või omab tegevuses monopoolset turuosa (vt täpsemalt avaliku teabe seaduse § 5 lg 3).

Spetsiifilisemalt ei kehti Euroopa digiligipääsetavuse standardi nõuded veebilehtede ja mobiilrakenduste sisule:

  • ekstranettide (partnervõrkude) ja intranettide (sisevõrkude) sisu, mis kujutab endast ainult kinnisele isikute ringile suunatud veebisaiti ning mis on avaldatud enne 23. septembrit 2019; see erisus kehtib seni, kuni selliseid veebisaite muudetakse oluliselt (vt direktiiv 2016/2102 põhjenduspunkti 34);
     
  • kultuuripärandi kogudes (näiteks muuseumides, raamatukogudes, arhiivides) olevate esemete reproduktsioonid, mida ei ole võimalik täielikult ligipääsetavaks teha, sest 

    - ligipääsetavusnõuded ei ühildu kas eseme säilitamisega või reprodutseerimise autentsusega (nt kontrast);

    - puuduvad automatiseeritud ja kulutõhusad lahendused, mis võimaldaksid kergesti kätte saada käsikirjade või muude kultuuripärandi kogudes olevate esemete teksti ja muuta see ligipääsetavusnõuetega ühilduvaks sisuks;
     
  • arhiivina käsitletavate veebide ja mobiilirakenduste sisu, mida ei ajakohastata ega muudeta pärast 23. septembrit 2019 ning neid ei ole vaja pooleliolevate haldustoimingute jaoks (vt direktiiv 2016/2102 põhjenduspunkti 32);
     
  • reaalajas muutuvad meediumid, (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 3 punkti 6, põhjenduspunkti 27);
     
  • internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused tingimusel, et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave digitaalsel kujul (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 1, põhjenduspunkti 29);
     
  • eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid (ainult audio, ainult video, ja audio-video, interaktsiooni sisaldav audio ja/või video), mis on avaldatud enne 23. septembrit 2020 (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 3 punkti 6, põhjenduspunkti 27);
     
  • kontoritarkvara dokumendiformaadid (PDF, Microsoft Word vms), mis on veebis avaldatud enne 23. septembrit 2018 v.a. juhul, kui selline sisu on vajalik asjaomase ligipääsunõudeid täitva isiku täidetavate ülesannetega seotud pooleliolevate haldustoimingute jaoks (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 1 põhjenduspunkti 26);
     
  • kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda ligipääsunõudeid täitev isik või ettevõte ja mida selline isik ei saa mõjutada (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 1, põhjenduspunkti 30).

Euroopa digiligipääsetavuse standardi juurdepääsetavuse nõudeid ei pea rakendama, kui see nõuab ebaproportsionaalselt suurt pingutust. Selle jaoks on vajalik teha eraldiseisev hindamine, milles peab arvestama järgnevaga:
 

  • Pingutus on ebamõistlikult suur, kui teabevaldaja suurust, ressurssi ja tüüpi ning veebilehe või mobiilirakenduse kasutamise sagedust ja kestust arvestades toob veebilehe või mobiilirakenduse ligipääsetavaks tegemine kaasa ebamõistlikud kulud. 
  • Meetmed, millega kaasneb ebaproportsionaalne koormus, on meetmed, mis paneksid asutusele/ettevõttele ülemäärase korraldusliku või rahalise koormuse või seaksid ohtu asutuse/ettevõtte suutlikkuse oma ülesandeid täita või oma ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks vajalikku või sellega seotud teavet avaldada, võttes arvesse tõenäolist kasu või kahju, mis see kodanikele, eelkõige puudega inimestele võib kaasa tuua.

Hindamisel, millises ulatuses ei ole nõudeid seetõttu võimalik täita, et nendega kaasneks ebaproportsionaalne koormus, tuleb arvesse võtta üksnes õigustatud põhjuseid.
 

  • Õigustatud põhjuseks ei tohiks olla see, et juurdepääsetavust ei peeta prioriteediks, et puudub aeg või puuduvad teadmised. Samuti ei tohiks olla õigustatud põhjuseid selleks, et mitte hankida või arendada tarkvarasüsteeme veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu haldamiseks juurdepääsetaval viisil, kuna nõuetele vastavuse tagamiseks on olemas piisavad ja soovituslikud tehnilised võtted, mis tagavad, et need süsteemid vastavad direktiivis 2016/2102 sätestatud juurdepääsetavusnõuetele. 

Kuigi põhjendatud juhtudel võib asjaomasel asutusel/ettevõttel olla mõistlikkuse piires võimatu konkreetset sisu täielikult juurdepääsetavaks teha, peaks ta kõnealuse sisu tegema siiski nii juurdepääsetavaks kui võimalik ning tegema ülejäänud sisu täielikult juurdepääsetavaks. Kui hindamise tulemusena selgub, et seda erandit on võimalik kohaldada, siis peab asutus/ettevõte oma juurdepääsetavuse avalduses selgitama, milliseid juurdepääsetavusnõuete osi ei olnud võimalik järgida, ja pakub võimaluse korral juurdepääsetavaid alternatiive.
 
Ebaproportsionaalse suure pingutuse osas tutvuge avaliku teabe seaduse § 32 lg 1 punktiga 6 ning lõikega 4, lisaks ka direktiivi 2016/2102 põhjenduspunkti 39 ning artiklit 5.

Kontrollküsimustik

Kontrollküsimustik aitab selgitada välja, kas või mis osas laienevad Euroopa digiligipääsetavuse standardi nõuded Teie hallatavale veebile ja mobiilirakendusele.
  • Selgitage välja, kas olete Euroopa digiligipääsetavuse standardi nõudeid täitvate isikute nimekirjas. Tutvuge avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõikega 1 ning AvTS § 5 lõigetega 1 ja 2.
  • Kui olete nimekirjas, siis tehke kindlaks, kas võite kuuluda erandite hulka. Tutvuge avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõikega 6 ning § 5 lõikega 3.
  • Kontrollige üle, kas ligipääsu peab võimaldama kogu sisule. Tutvuge avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõikega 3 ning direktiivi 2016/2102 artikliga 1 lõige 4.
  • Juhul, kui kuulute ligipääsunõudeid täitvate isikute nimekirja, kuid nõuete täitmine on ebaprortsionaalselt suur, viige läbi hindamine. Ebaproportsionaalse suure pingutuse osas tutvuge avaliku teabe seaduse § 32 lg 1 punktiga 6 ning lõikega 4, lisaks ka direktiivi 2016/2102 põhjenduspunkti 39 ning artiklit 5.

Veel WCAG-st

WCAG 2.1 puhul on tegemist kolmanda versiooniga esmakordselt 1999. aastal avaldatud Web Accessibility Initiative ligipääsetavuse standardist.

Erinevate sihtgruppide vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada põhimõtteid, suuniseid ja edukriteeriume.

  • Põhimõtted – standard on liigendatud neljaks põhimõtteks, mis koondavad enda alla veebilehtede erinevad aspektid:

- tajutavus (perceivable),

- talitlusvõime (operable),

- mõistetavus (understandable), varasemates uuringutes „arusaadavus“, 

- töökindlus (robust).

  • Suunised – iga põhimõtte alla kuuluvad seda täpsustavad suunised, mis kirjeldavad põhimõtte realiseerimiseks vajalikud eesmärgid.
  • Edukriteeriumid – suunise eesmärke täpsustavad edukriteeriumid, mis on seotud konkreetse testitava nõudega.

Kokku kirjeldab standard 4 põhimõtet, 13 suunist ning 78 edukriteeriumit. Edukriteeriumid on jagatud kolme vastavustasemesse, mille põhjal antakse hinnang veebilehe nõuetele vastavuse osas:

  • Tase A – madalaim vastavustase, rakendatud 29  edukriteeriumit;
  • Tase AA – keskmine vastavustase, rakendatud on lisaks 21 AA taseme edukriteeriumit;
  • Tase AAA – kõrgeim vastavustase, rakendatud kõik A ja AA taseme edukriteeriumid ning 28 AAA taseme edukriteeriumit.

Tase A ehk miinimumtase määratleb nõuded, millele iga veebileht peab vastama, et olla ligipääsetav ja kasutatav võimalikult laia kasutajaskonna poolt. Tase AA määratleb nõuded, millele veebileht peaks vastama. Tase AAA määratleb nõuded, millele veebileht võiks vastata. 

  • Siin on mõned punktid, millest oma veebilehe ligipääsetavaks muutmisel alustada. Mida varem ligipääsetavuse parandamisega seotud investeeringud tavapärastesse veebiuuendustesse lülitada, seda suurem on lõplik aja ja raha kokkuhoid.

- Testi oma veebilehe ligipääsetavust mõne veebipõhise kontrollitööriistaga (näiteks WAVE). Pea siiski meeles, et automaatkontroll tuvastab vaid umbes 30% ligipääsetavuse probleemidest.

- Suurenda lehte brauseri vahenditega ja vaata, kas see muutub suurendades sujuvalt tahvli- ja mobiilivaateks või tekib horisontaalne kerimisriba ja sisu läheb peitu?

- Proovi lehel klaviatuuriga navigeerida: mine lehele ja hakka vajutama Tab-klahvi. Kas saad liikuda iga lingi, nupu, menüüpunkti ja vormivälja peale? Kas näed alati, mis asja peal parajasti oled (kus fookus on)?

- Vaata kriitilise pilguga üle veebilehel olevad tekstid, pealkirjad, juhised. Kas neist saaks aru sinu vanaema ja ka koolilaps?

- Ära kasuta heledaid või vähekontrastseid värve nagu hall, kollane, oranž jne. Eriti oluline on see tekstide, ikoonide ja vormiväljade puhul.

- Joonda tekstid alati vasakule. Ära kasuta läbivaid suurtähti, kaldkirja, ega jooni teksti alla.

- Tee kindlaks, et sisutoimetajad oskavad sisuhaldusprogrammis teksti sisestades pealkirjad, loendid, tabelid jms õigesti ära märkida ning piltidele “alt” tekstid lisada.

- Kas veebilehel olevatel videotel on võimalik sisse lülitada subtiitrid, et vaegkuuljad samuti info kätte saaksid? Kas videotel on helilised videokirjeldused, mis kirjeldavad pimedatele vajadusel seda, mis videos visuaalselt toimub?

Loe Trinidad Wisemani blogist ligipääsetavuse eksperdi Mari-Ell Metsa soovitusi, kuidas saab alustada mõõdukas tempos oma veebi ligipääsetavaks muutmisega.

Viimati uuendatud 18.11.2021