Tõstuksed

Automatiseeritud garaažiuksed ja tööstuslikud tõstuksed


Tõstuksed on üsna suured ja rasked liikuvad seadmed, mille vale kasutamine, mittehooldamine, puudulik konstruktsioon või vale paigaldus võib põhjustada tõsiseid vigastusi. Kaitsta tuleb nii inimesi kui nende vara. Kõik tehnilised seadmed, sealhulgas ülestõstetavad uksed, võivad teatud tingimustel olla ohtlikud.

Täpset tõstuste arvu, mis on Eestis täna kasutusel, ei ole teada. Valdkonnaga seotud ettevõtjad on arvanud et see arv ületab 100 000 ühikut ja võib küündida isegi kuni poole miljoni ukseni. Sellise hulga seadmete ohutuse tagamine ei ole kerge ülesanne. Tõstuste ohutuse tagamisega on seotud mitmeid osapooli, kellel on erinevad õigused ja kohustused.

Mida teha kui uks tundub ohtlik?

Ohukahtluse korral tuleb kõigepealt hinnata kui suur oht on. Otsese ohu korral tuleb tegutseda nii nagu näevad ette hädaolukorra juhised. Väiksema ohu puhul on valikud rohkem kuid kindlasti ei tohi asja ainult enda teada jätta ja võimaluselt teha fotosid ning informeerida kõiki asjassepuutuvaid isikuid kirjalikult. Vältida tuleb tegevusi mis võivad ohtu suurendada või ust rikkuda.

Mis võib ukse kasutamisel minuga juhtuda?

Kõige suuremaks riskiks ukse kasutamisel on löögioht, kui ülestõstetud ukseleht peaks mingil põhjusel hakkama allapoole liikuma (kukkuma). Katkise ukse korral võib see liikumine olla kiire ja ukselehtede suure massi tõttu võib löök pähe või mujale olla sedavõrd tugev, et võite saada surma. Probleemi korral siinidega või kinnitusvahenditega võib uks alla kukkuda ka lapiti. Esinevad ka ohud seoses liikuvate osadega mille vahele võivad jääda erinevad kehaosad (tavaliselt näpud) või ka näiteks juuksed. Tõstuks võib ülesliikumisel teid kaasa haarata (eriti kui tõstuksel on jalakäijate uks), alla liikumisel aga muljuda varbaid kui olete sellele liiga lähedal. Selle kõige vältimiseks tuleb liikuvast uksest kaugemale hoida ja ülestõstetud ukse all mitte seista ega lasta lastel mängida ning kaitseseadisi regulaarselt kontrollida ja hooldada.

Kui te kasutate sõidukit, siis esineb vigastuste risk ennekõike auto esi- ja tagaosale, kui uks ei ole varustatud õigete ohutusseadistega.

Kuidas ma saan riske vältida?

Riske vähendab ukse õige konstruktsioon, paigaldus ja hooldatus. Kui need eeltingimused on täidetud, siis saab kasutaja juba ise õnnetusi ja avariisid vältida järgides kõiki ohutusjuhiseid.

Kui tihti peab ust hooldama?

Tõstuksi tuleb hooldada vastavalt ukse tootja poolt ette antud intervallidele ja hooldamine on kohustuslik.

Millised uksed on ohtlikumad?

Ukse kasutamise ohutust halvendavateks asjaoludeks loetakse:

  • Avanemine avalikku ruumi
  • Ebapädev kasutajaskond (nt juhendamata inimesed/haiged/vanad/lapsed);
  • Suur inimeste arv, kes võivad uksega kokku puutuda;
  • Ukse kõrge automatiseerituse tase;
  • Madal sillus

Seevastu mitte-automaatselt juhitavad kodugaraažiuksed, mida kasutab üks perekond ja mis ei avane avalikult ligipääsetavasse ruumi, loetakse väiksema riskiga toodeteks.

Kas ma peaksin ostma kallima või odavama ukse?

Osta võib nii kallimat kui ka odavamat ust kui see vastab kõikidele nõuetele. Ostja peaks siiski alati endale selgeks tegema miks pakutakse konkreetset ust teistest odavamalt. Kas selle kvaliteet on kehvem? Kas odavus saavutati ohutuse arvelt? Kas ma ostan seda, mida mul tegelikult vaja on?

Mul on probleem. Kas TTJA aitab?

TTJA kontrollib tõstuste nõuetekohasust kuid ei tee ekspertiise. TTJA ei saa teid esindada ega osaleda tsiviilvaidlustes. TTJA pädevuses on teha ettekirjutusi ohtlike tõstuste kasutamise peatamiseks ja nõuetele vastavusse viimiseks. Samuti saab TTJA teid ohutusalaselt nõustada.