Sa oled siin

Rail Balticu eelprojekt ja uuringud

Eelprojekt

Eelprojekteerimise ülesandeks oli parima trassivariandi alusel ja eelprojekti detailsusastmes ühe lõpliku trassitelje projekteerimine. Eelprojekti koostas neljast ettevõttest koosnev konsortsium: Reaalprojekt OÜ, Novarc Group AS, Hendrikson & Ko OÜ ning Kelprojektas UAB, lisaks oli kaasatud kümneid eri valdkondade spetsialiste.

Valminud eelprojektis on projekteeritud raudteede pikkus kokku ca 213 km. Kirjeldatud on kõik trassikoridoril valitud lahendused ja materjalivajadus, sh senisest oluliselt täpsemalt on arvutatud mulde kõrgused ja aluspinnase parameetrid, samuti on konkretiseerunud erinevad trassilõigud, mis arvestavad senisest enam inimeste ja looduse vajadustega. Nii on omavalitsuste soovidele vastates arvestatud täiendavate teede ehitamise vajadusega – lisatud on juurdepääsuteid, võimalusel välditakse teekatkestusi ja uuendatakse teekatteid. Kohalikest vajadustest on lähtutud ka sildade ja tunnelite arvu suurendamise puhul. Samuti on eelprojekti raames lahendatud ka kõik raudteega ristuvad tehnovõrgud.

 

Ühisettevõtte uuring

Eesti, Läti ja Leedu peaministrite 10.11.2011. vastu võetud ühisavaldus seadis eesmärgiks Rail Baltic 1435 mm rööpmelaiusega uue raudteeliini rajamiseks ja hilisemaks majandamiseks ühisettevõte loomise. Ühisettevõtte asutamise võimaluste kaardistamiseks viis pan-Balti advokaadibüroode allianss TRINITI läbi uuringu.

 

 

 

Teostatavusuuringu tulemused

Rail Baltica uuringute projekti 1. etapiks oli teostatavusuuringu koostamine. Eesti, Läti ja Leedu ühishanke tulemusena viis uuringu läbi briti konsultatsiooniettevõte AECOM Ltd.

Tasuvusuuringu tulemused saavad aluseks Eesti, Läti ja Leedu valitsustele Rail Baltica edasise arendamise jaoks vajalike otsuste tegemisel. 

Siin on teostatavusanalüüsi tulemused kättesaadavad 
elektroonsel kujul. Kaardimaterjali avamiseks on vajalik vastava tarkvara olemasolu.

 

 

 

 

Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring

Uuringu eesmärk oli hinnata, millistest maavaradest saab toota Rail Balticu ehituseks vajaminevaid täitematerjale ja saada teada, kas selliseid maavarasid on Eestis piisavalt. Rail Balticut on plaanitud ehitada ajavahemikus 2020 - 2026, kuid suurim vajadus ehitusmaavarade järele langeb ehitusperioodi algusesse, aastatele 2020 - 2024.

 

 

 

 

Aiakatkestuste uuring

Eelprojekti kohaselt on Rail Balticu trass kavas kogu ulatuses piirata ohutuse tagamiseks aedadega. Kuna aiad takistavad märkimisväärselt ulukite liikumist, siis võeti eesmärgiks analüüsida aiakatkestuste võimalikke tehnilisi lahendusi, mis vähendaks barjääriefekti, vältides samas ohtu inimestele ja loomadele. Uuring on esimeseks etapiks aiakatkestuste tehniliste võimaluste uurimisel, edasi kavatsetakse alustada tehniliste lahendust testperioodi olemasoleva raudtee ääres. Uuringu koostasid OÜ Rewild ja OÜ Hendrikson & Ko eksperdid.

Aiakatkestuste uuring

Eelprojekti kohaselt on Rail Balticu trass kavas kogu ulatuses piirata ohutuse tagamiseks aedadega. Kuna aiad takistavad märkimisväärselt ulukite liikumist, siis võeti eesmärgiks analüüsida aiakatkestuste võimalikke tehnilisi lahendusi, mis vähendaks barjääriefekti, vältides samas ohtu inimestele ja loomadele. Uuring on esimeseks etapiks aiakatkestuste tehniliste võimaluste uurimisel, edasi kavatsetakse alustada tehniliste lahendust testperioodi olemasoleva raudtee ääres. Uuringu koostasid OÜ Rewild ja OÜ Hendrikson & Ko eksperdid.