Numbriluba

Numbriluba on luba numeratsiooni kasutamiseks.


Numbrite kasutamiseks väljastatud numbriluba on  kogusepõhine e. numbrite arvu põhine ning lühinumbri ja tunnuskoodi kasutamiseks antud numbriluba on üksiknumbri põhine.

Numbriluba annab numeratsiooni kasutajale õiguse kasutada teenuse osutamiseks:
1) numbriloal märgitud arvu numbreid, broneerida üksiknumbreid ja korraldada nende kasutamist
2) numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi ning korraldada selle kasutamist

Numbriloa taotlemiseks täidab taotleja vormikohase taotluse (67.5 KB, DOC) ning esitab selle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Koos taotluse esitamisega tuleb tasuda ka ettenähtud riigilõiv.

Numbriloa taotluse võib esitada elektrooniliselt e-posti aadressile info@ttja.ee, kui see on ettevõtte esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab numbriloa kümne tööpäeva jooksul. Numbriloa andmise otsus ja numbriloa tingimused avaldatakse Majandustegevuse Registris  hiljemalt kümne tööpäeva jooksul numbriloa andmisest arvates. Numbriluba antakse üheks aastaks.

Pärast kogusepõhise numbriloa väljastamist avab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet numbriloa omanikule juurdepääsu Numbri broneerimise andmekogule konkreetsete numbrite broneerimiseks. Numbri broneerimine on üksiknumbri äramärkimine andmekogus, mis võimaldab numbriloa omanikul broneeritud numbrit kasutada.

Peale numbrite broneerimist tuleb numbriloa omanikul vajaduse korral sõlmida sidumislepingud nende sideoperaatoritega, kelle sidevõrkudest soovitakse tagada oma loa numbrite valitavust.

Numbriloa kehtivuse lõppemisel lasub numbriloa omanikul kohustus koheselt lõpetada ka teenuse osutamine ja katkestada sidumislepingud sideoperaatoritega.

Numbriloa kehtivuse pikendamiseks tuleb loa omanikul hiljemalt 20 päeva enne numbriloa kehtivustähtaja lõppu esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile loa pikendamise taotlus (67.5 KB, DOC) ning tasuda riigilõiv.

Amet otsustab numbriloa kehtivuse pikendamise või pikendamata jätmise hiljemalt kolm tööpäeva enne kehtiva numbriloa kehtivustähtaja lõppemist. Numbriluba pikendatakse ühe aasta kaupa.

Numbriloa kehtivuse pikendamisel jäävad kehtima kõik numbriloa tingimused. 

Numbriloa muutmise all mõistetakse loaga kasutada antud numbrite arvu (koguse) muutmist. Numbrite arvu suurendada saab igal ajal, numbrite arvu vähendada saab üks kord aastas koos loa pikendamisega.

Numbriloa muutmiseks tuleb loa omanikul esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile loa muutmise taotlus (67.5 KB, DOC) ning tasuda proportsionaalne riigilõiv nende täiskuude eest, mis jäävad numbriloa lõppemiseni. Numbriloa muutmisel ei muutu loa kehtivustähtaeg.

Kasutusel olevate numbrite otsingu saab teha SIIN

Riigilõivust numbriloa toimingute eest.

 

Eritariifsete teenusnumbrite kasutamine
 

Eritariifset sisuteenust võib osutada lühinumbrite või 900-seeria teenusnumbrite vahendusel.

Eritariifse teenusnumbri kasutamiseks tuleb pärast numbriloa väljastamist sõlmida teenusleping(ud) sideoperatori(te)ga, kelle sidevõrkudest soovitakse tagada oma teenusnumbri valitavus. Teenuslepingus fikseeritakse eritariif (kõne maksumus või minutihind), arveldamise kord jm teenuse osutamise tingimused. 

Eritariifsed teenusnumbrid on riigisiseseks kasutamiseks, välisriikidest helistada ei ole võimalik. Eestis viibiv välisriigi sideoperaatori klient saab helistada Eesti teenusnumbritele, mis on fikseeritud operaatorite vahelistes rändluslepingutes, kui tema koduoperaator helistamist võimaldab ning vastavalt koduoperaatori poolt kehtestatud hinnakirjale.

Numbriloa omanik, kes kasutab lühinumbrit või 900-seeria teenusnumbrit eritariifiga tasustatava sisuteenuse osutamiseks,

peab korraldama vahetult enne sisuteenuse osutamist helistajale 10 sekundi jooksul sisuteenuse hinna automatiseeritud teavitamise. Teavituse ajal ei ole lubatud sisuteenuse hinda rakendada.

Hinnateavituse nõuet ei pea rakendama reaalajas meedia vahendusel läbiviidava hääletuse, võistluse, tarbijamängu või annetuse kogumise korral, mille hind on helistajale vahetult teatavaks tehtud koos teenusnumbriga sama meedia vahendusel.

Ettevõtja, kes lühinumbri või teenusnumbri vahendusel võtab vastu oma klientide lepinguga seotud teateid, tahteavaldusi või muid lepingu täitmisega seotud pöördumisi, ei või vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 28¹ lõikele 3 nõuda tarbijalt kõne eest täiendavat tasu. Sellest kõrvalekalduvad kokkulepped on vastavalt VÕS § 28¹ lõikele 4 tühised. Ettevõtjal tuleb oma teenuse korraldamisel koostöös sideettevõttega tagada lepingulises küsimuses helistanud tarbijale kõne põhitariifiga või tasuta. Põhitariifina tuleb käsitleda tavalisele laua- või mobiiltelefonile helistamise tasu.