Sa oled siin

Liitumistoetuse taotleja korduma kippuvad küsimused

Mille jaoks kuni 300 eurot toetust saab?
 
Toetust saab liitumiseks kiiret lairibateenust (st. vähemalt kiirust 30 Mbit/s) võimaldava interneti püsiühendusega. Kui lõppkasutaja soovib, võib ta valida aeglasema teenuspaketi, kuid soovi korral peab lõppkasutaja saama ka vähemalt 30 Mbit/s teenuspaketti.
 
 
Kes saavad toetust taotleda?
 
Toetust saavad taotleda eraisikud ja juriidilised isikud, kes ise sideteenuseid ei osuta ning isikud,
  • kellel puudub taotlemise hetkel vähemalt 30 Mbit/s kiirusega püsiühendus;
  • kelle kasutuses olev aadressiobjekt, mille ühendamiseks toetust soovitakse, asub väljaspool linna või vallasisest linna ja see on loetletud toetusmeetme määruse https://www.riigiteataja.ee/akt/102092020001 lisas.
 
Kuidas taotlust esitada?
 
  • Mine veebilehele https://www.ttja.ee/et/toetus ja vaata aadressipäringust, kas Sinu aadressile saab toetust.
  • Vaata samalt veebilehelt, kas mõni sideettevõtja Sinu piirkonnas osaleb toetusmeetme programmis.
  • Võta ühendust sideettevõttega ja palu teha liitumispakkumus. Kui teenus on tehniliselt võimalik ja pakkumus sobib, täida koos sideettevõtjaga ära TTJA kodulehel olev toetuse taotlus.
  • Volita sama taotluse vormil sideettevõtjat enda nimel toetust taotlema või esita toetuse taotlus otse TTJA-le (lisades juurde sideettevõtja poolt saadud pakkumine).
Kas minu aadressilt saab toetust taotleda?

Mine veebilehele https://www.ttja.ee/et/toetus ja sisesta aadress, millele püsiühendust soovid. Kui otsing annab tulemuse, siis saad toetust taotleda, kuid ainult tingimusel, et sa pole juba liitunud kiiret 30 Mbit/s püsiühendust võimaldava sidevõrguga.
 
 
Jah, mu aadress on nimekirjas, mida ma edasi pean tegema?
 

Vaadake veebilehelt https://www.ttja.ee/et/toetus, kas Teie piirkonnas on mõni sideettevõte toetusprogrammi kinnitatud ja võtke temaga ühendust. Sideettevõte kontrollib, kas tal on tehniliselt võimalik Teile teenust pakkuda. Kui jah, teeb hinnapakkumuse.

Mis ajani saab toetust taotleda?


Kuni 30.11.2020, aga enne seda peab Teil olema ka programmis oleva sideettevõtte pakkumus saadud, seega varuge aega ka taotlusele eelnevateks toiminguteks.

Minu piirkonnas pole ühtegi sideettevõtet, kas mul ei olegi võimalik toetust kasutada?


Kui lõppkasutaja elupiirkonnas ükski ettevõte teenuseid ei paku, siis osad nimekirjas olevatest ettevõtetest pakuvad siiski ka 4G püsiühenduse lahendusi üle Eesti, aga selleks peab Teie piirkonnas olema hea levi. Samas on toetusprogrammi iga nädal jooksvalt lisandumas ettevõtteid juurde. Seega tasub jälgida veebilehte https://www.ttja.ee/et/toetus.

Kas võin toetust taotleda ka suvila või maakodu internetiga liitumiseks?

Jah. Kuid peate arvestama, et kui sõlmite sideteenuse lepingu, tuleb tasuda ka üldjuhul kuutasu.
 
 
Mis asi on lairiba püsiühendus ja kas ka raadiolevi kaudu ühendusega liitumist toetatakse?


Püsiühenduseks loetakse kaabliga (vaskkaabel, koaksiaal/kaabel-TV kaabel, valguskaabel) ning teatud juhtudel ka raadiolevi (traadita) sideühendust, mis võimaldab lõppkasutajale tagatud andmesidekiirust ning ei sõltu kasutajate arvu muutusest konkreetses piirkonnas.

Kas 4G või 5G ruuteriga ja mobiilsidevõrgu kaudu pakutav püsiühendus on lairiba püsiühendus?

Lairibateenus määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab tagatud andmeedastust lõppkasutajale igal ajahetkel allalaadimiskiirusega vähemalt 30 megabitti sekundis. Seega mobiilsidevõrkudel baseeruvaid ühendusi võib pakkuda sideettevõte ainult siis kui antud piirkonnas on piisav levi ja võrgu ressurss ning ühenduse stabiilsus kiire lairibaühenduse pakkumiseks. Eeldame, et kasutaja saaks kaabliga või muu tagatud andmesidekiirust võimaldava tehnoloogiaga sarnase püsiühenduse kogemuse. Enne mobiilsidevõrgul baseeruvate lahenduste pakkumist peab sideettevõte oma pakutava teenuse võimekuses veenduma.
 
Mul on täna aeglane internetiühendus 12 Mbit/s ja sideettevõte ütleb, et kiiremat võrk kahjuks ei võimalda. Kas saaksin oma aadressilt toetust kasutada?


Jah. Näiteks mõne teise sideettevõttega liitumiseks, olemasoleva sidekaabli välja vahetamiseks, kui see enam suuri kiiruseid ei võimalda vms.

Kui suur on toetusmeetme eelarve?

Eelarve suuruseks on 9 miljonit eurot.
 
 
Kas saan toetuse enda kätte ja ise endale ühenduse rajada ja vajalikud seadmed osta?

Toetust ei saa enda arvele lõppkasutaja, vaid liitumistöid teostab ainult sideettevõte, kes vähendab toetuse võrra liitumisel esitatavat liitumiskulude arvet.

 

Mida selle 300 €-ga võib teha?


Kaabelvõrkude puhul võib selle eest tuua kaabli tuppa, vajadusel osta ja paigaldada ka lairibateenuse kasutamiseks vajalik terminalseade.
Raadiolahenduse puhul võib selle eest osta ja paigaldada lairibateenuse kasutamiseks vajalikke vastuvõtjaid ja terminalseadmeid, vajadusel osta paigaldada ka lõppkasutaja siderajatist (nt. kõrgem post või mast parema otsenähtavuse tagamiseks saatja ja vastuvõtja vahel).

Mida selle 300 €-ga ei saa teha?


Sellega ei tohi tasuda igakuiselt sideteenuste eest, ei tohi rajada majasisest kaabel- või WiFi võrku, ei tohi katta juurdepääsuvõrgu rajamise ja haldamisega seotud kulusid. Majasiseseks WiFi võrguks ei loeta olukorda, kus toetusega ostetud kodune sideseade omab võimekust edastada WiFi signaali.

Kui palju on toetuse kasutamiseks aega ja millal ühendused rajatakse?


Liitumine peab olema teostatud hiljemalt 180 päeva jooksul alates toetuse andmise otsuse  tegemisest. Toetuse andmise otsuse teeb TTJA kõikide laekunud avalduste osas kord kuus ja teavitab sellest ka Teid. Kõik otsused aga tehakse hiljemalt 2020. aasta lõpuks, seega kõige hilisem ühenduste valmimise tähtaeg on ligikaudu juuni 2021, mis ei tähenda, et Teie oma võiks varem valmis saada. Täpsemat Teie aadressi ühenduse valmimise aega oskab öelda sideettevõte.

Milline on võimalus taganeda, loobuda, kui sideettevõte ei saa/soovi siiski kliendile ühendust välja ehitada? Samas peab sideettevõtja kinnitama TTJA-le, et võtab lõppkasutaja taotlused vastu.


Programmis osalev sideettevõte peaks lõppkasutaja liitumispäringutele vastama. Enne liitumispakkumise tegemist peaks sideettevõte välja selgitama, kas tal on antud aadressil tehniliselt võimalik teenust pakkuda (levi olemas, liin rajatav jne). Kui tehnilist võimalust pole, siis liitumine ja ühtlasi ka toetuse taotlemine pole võimalik. Seega eeldame, et sideettevõte sõelub selle etapi käigus välja aadressid, millele on tal tehniliselt võimalik toetusprogrammi vahendusel teenust pakkuda.
Juhul kui sideettevõtja soovib mingil põhjusel hiljem taganeda, loobuda kliendile ühenduse välja ehitamisest, siis tuleks teavitada sellest esimesel võimalusel lõppkasutajat ning samuti TTJA-d, kes saab konkreetse aadressiobjekti osas võimaldada lõppkasutajal uuesti taotleda toetust mõne teise sideettevõtja juurdepääsuvõrguga liitumise jaoks. Sellist teavitust ei loeta sideettevõtja rikkumiseks toetusmeetme määruse kontekstis, kuid selles faasis on sideettevõte õiguslikult seotud lõppkasutajale tehtud liitumispakkumuse täitmise kohustusega ning ettevõtja peab arvestama võimalike võlaõigusseaduse õiguskaitsevahendite kasutamisega lõppkasutaja poolt. Kui sideettevõte ei suuda 180 p jooksul ühendust rajada ning toimub taganemine ja liitumislepingu lõpetamine, siis kohustub ettevõte hüvitama lõppkasutajale tekkinud kahju (määruse § 8 lg 2 p 3).

Ei leia oma aadressi, mis tegelikult on olemas ja on väljaspool linna või vallasisest linna.


Eesti aadressisüsteem on ajas muutuv, aadresse võib tekkida juurde või teisenduda ja andmed eri registrisse jõuda viidetega ning esineda muid ajaloolisi põhjuseid üksikute andmete ebakõlas. Sellise aadressi puhul andke sellest teada toetus@ttja.ee ja anname Teile vastuse, kas aadress on abikõlblik.

"Toetuse taotlejaks on lõppkasutaja" – kas toetuse taotleja on aadress või isikukood?


Toetuse taotleja on lõppkasutaja, kes on era- või juriidiline isik. Eesti aadressisüsteem on ajas muutuv, näiteks kinnistud või aadressid vahel jagunevad ja liituvad. Võib olla olukordi, kus sama aadressi jagavad eraldatuna mitu erinevat leibkonda või ettevõtet. Selliseid elulisi olukordi võib ette tulla, seega ei ole välistatud, et samalt aadressilt võib olla lubatud mitu erineva isiku taotlust. Need olukorrad kaalume kindlasti eraldi läbi.

Kas üleslaadimiskiirusele nõuded puuduvad?
 
Üleslaadimiskiirust toetuse määrus ei reguleeri, seda reguleerib sõlmitav sideteenuse leping. Eeldame, et ettevõte soovib pakkuda lõppkasutajale rahuldavat teenust.

Kuidas käituda, kui mulle paigaldatud püsiühendus ikka ei taga kiirust?
 

Kõigepealt tuleks ühendust võtta teenuse pakkujaga ja vaadata, kas annab leida lahendust. Andmesidekiiruste mõõtmise metoodikad, mis on Euroopas kokku lepitud, lubavad näiteks tipptundidel teatud kiiruse halvenemist. Kui sideettevõttega suhtluses lahenduseni ei jõuta, hindab kiirust TTJA.


Kui ühendus ei vasta üldse nõuetele ja parandada ka ei anna, kas ja kellelt toetus nõutakse tagasi?


Toetuse tagasi nõudmine on kõige viimasem meede ja enne seda tuleks kindlasti vaadata, kas ühendust saaks tehniliselt parandada. Juhul, kui siiski jätkub olukord, kus teenuse kvaliteet ei ole tagatud ja seda ei ole võimalik parandada, siis peame kaaluma toetuse tagasinõudmist sideettevõttelt.
Sideettevõte paigaldas toetusega mulle seadmed ja need on mul välja ostetud. Kas saaksin neid kasutada mõne teise sideettevõtte teenuste kasutamiseks?

Seadmeid ei pruugi saada kasutada, sest sideettevõtete võrkude tehnoloogiad võivad olla erinevad. Kõige täpsemini oskab vastata siin sideettevõte.


Miks ei saa toetust taotleda inimesed, kes on töötuna arvel Töötukassas?

 

Antud nõue tuleneb Vabariigi Valitsuse Covid toetuste jagamise üldpõhimõtetest ja kuna internetiga liitumise toetusmeede kuulub ka Covid eelarve toetuste hulka, siis need reeglid kehtivad ka siin. Sama moodi võivad toetust taotleda ka ettevõtted. Ning tingimus on, et neil puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad.
https://www.riigiteataja.ee/akt/108052020038, seletuskiri https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3266d32b-c378-4ee2-9a65-67bfdde3b584.


Kui kaua pärast toetuse saamist peab lõppkasutaja soetatud seadmeid kasutama, ehk kas ta on pärast toetuse saamist mingiks perioodiks sidefirmaga seotud?


See küsimus on toetusmeetme määruses reguleerimata, siin tuleb lähtuda sellest, milles sideettevõte ja lõppkasutaja lepingus kokku lepivad.

 

Kas toetus 300 eurot on koos käibemaksuga?

 

Ei.
Kohaldub rahandusministri määrus nr 41 „Kauba või teenuse harilikust väärtusest madalama hinnaga võõrandamiseks maksukohustuslasele antava sihtotstarbelise
toetuse maksustatava väärtuse hulka arvamise ja maksustamise kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13198084.