Kindlustus

Kindlustus

Reisikindlustus

Meeldivaid reisielamusi varjutavad kahjuks küllalt sageli ebameeldivused, nagu näiteks haigestumised ja õnnetusjuhtumid. Seetõttu mõtle reisi planeerides varakult reisikindlustusele.

Reisikindlustuse eesmärk on hüvitada reisiga seotud võimalikud ootamatud kulud. 

Tavaliselt hõlmab reisikindlustusleping tervise- ehk meditsiiniabikindlustust, kuid see võib sisaldada ka reisitõrke- ja pagasikindlustust, kattes ka reisi hilinemise, ärajäämise, pagasi kaotsimineku ja muu sellisega seotud kulud.

Reisikindlustust pakuvad nii kindlustusseltsid kui ka kindlustusmaaklerid ja -agendid. Samuti on võimalik reisikindlustuslepingut sõlmida enamikus reisibüroodes, kust kavatsed reisi osta.  

Reisikindlustuse maksumus sõltub sihtpunktist, reisi pikkusest, kindlustussummast ja muudest teguritest. Ära vali reisikindlustuse pakkujat vaid madalaima hinna järgi. Näiteks meditsiinikulud on paljudes riikides väga suured ja kui kindlustuskaitse on väga kasin, ei pruugi sellest suurema õnnetusjuhtumi puhul piisata. Mida rohkem on teenuseid, mida kavatsed reisil nautida, ja mida pikem on reis, seda suurem peaks olema kindlustuskaitse.

Kui reisil juhtub midagi, siis teavita sellest kohe kindlustusandjat, kellelt saad ühtlasi nõu, mida edasi teha. Vastasel juhul on kindlustusandjal õigus hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. 

Hoia kindlustuspoliis reisil alati käepärast. Sealt leiad kindlustusandja välisriigis olevate koostööpartnerite kontaktid, samuti info selle kohta, kust saada arstiabi.

Enne kindlustushüvitise maksmist võib kindlustusandja nõuda Sult erinevaid tõendeid, nagu arsti- või politseitõend.

Enne reisikindlustuslepingu sõlmimist

  • mõtle läbi, millised on eelseisval reisil võimalikud riskid, mille vastu soovid end kindlustada, samuti teavita kindlustusandjat olulistest asjaoludest (nt rasedus, kroonilised haigused);
  • võta erinevatelt kindlustusandjatelt võrdlemiseks pakkumisi enda jaoks sobivaima kindlustuslepingu sõlmimiseks, seda nii kindlustuskaitse ulatuse kui ka hinna poolest;
  • tutvu põhjalikult kindlustuslepingu tüüptingimustega;
  • jälgi, millised on reisikindlustuse välistused ehk kahjud, mida ei hüvitata (nt terrorism, streik, riigipööre, sõjategevus, loodusõnnetus);
  • tee endale selgeks täpne kindlustusperioodi algusaeg, kuna reisitõrkekindlustuse puhul ei pruugi kindlustuskaitse kehtima hakata lepingu sõlmimisega samal ajal.

Kodukindlustus

Kodurahu võib häirida ootamatu veeleke, mis on aga siiski suhteliselt õnnelik õnnetus tulekahju või vargusega võrreldes. Selleks, et taolised olukorrad ei tekitaks täiendavat muret ja stressi, mõtle kodukindlustusele.

Kodukindlustus kaitseb Sinu kodu ja sealset vara õnnetusjuhtumi korral. Selle eesmärk on aidata Sul taastada õnnetuseelne olukord ning hüvitada selleks tehtavad kulutused.

Kodu kindlustamiseks pakuvad kindlustusandjad kodukindlustuse või eluasemekindlustuse nimelist teenust. Jälgi, kas kindlustuslepinguga on hõlmatud ka korteris või elamus asuv vara. Üldjuhul tuleb koduse vara kindlustamine kindlustusandjaga eraldi kokku leppida ja tasuda täiendav kindlustusmakse.

Kodukindlustus võib hõlmata ehitist (nt vundament, seinad, katus, siseviimistlus), kodust vara (nt kodumasinad- ja tehnika, mööbel), vastutust teiste ees (nt purunenud veetoru, mis uputab naabri kodu) ja muud.

Koduse vara kindlustamiseks pakuvad kindlustusandjad järgmisi variante:

  • esemed kindlustatakse loetelu alusel, kus esemed on jaotatud gruppidesse, ja igale grupile määratakse kindlustussumma;

  • loed enda koduse vara ese eseme haaval üles ja selle alusel määratakse kindlustussumma;

  • kindlustusandja määrab kindlustussumma, mille ulatuses on esemed kindlustatud ja nimekirja ei koostata.

Kodukindlustust pakuvad nii kindlustusseltsid kui ka kindlustusmaaklerid ja -agendid. Pank võib kodulaenu võtmisel pakkuda Sulle võimalust osta kodukindlustus tema soovitatud konkreetselt kindlustusandjalt, mis ei pruugi olla Sinu jaoks soodsaim valik. Sobiva kindlustusandja võid endale ise valida. 

Kui Sinu kodu või koduse varaga juhtub midagi, teavita sellest kohe kindlustusandjat, kellelt saad ühtlasi nõu, mida edasi teha. Vastasel juhul on kindlustusandjal õigus hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Hoia kindlustuspoliis alati käepärast, sealt leiad vajalikud kontaktid.

Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse peab viivitamatult kindlaks tegema kindlustusandja. Selleks on tal õigus küsida Sult kindlustusjuhtumi kohta lisainfot ja vajadusel dokumente.

Kindlustushüvitise maksmiseks on mitu võimalust. Kindlustusandja võib Sulle hüvitada vara remondikulud. Kui see pole aga majanduslikult mõttekas, siis arvutab kindlustusandja hüvitise maksmiseks välja vara taassoetamisväärtuse (uue samaväärse eseme soetamise hinna) või turuväärtuse (kahjustatud eseme kohaliku keskmise müügihinna kahjujuhtumi toimumise ajal).

Kindlustusjuhtumi hüvitamise tähtaeg on kirjas kindlustustingimustes.

Autokindlustus

Autoga sõitmiseks peab sellel olema kehtiv liikluskindlustusleping. Lisaks kohustuslikule liikluskindlustuslepingule saad sõlmida täiendavalt kaskokindlustuse ehk vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu.

Kohustusliku liikluskindlustuse puhul on tegemist vastutuskindlustusega. See tähendab, et hüvitist saab (nt ravikulude või sõiduki remondi katteks) see isik, kellele Sina kindlustusvõtjana oled kahju tekitanud.

Vabatahtliku sõidukikindlustuse ehk kaskokindlustuse eesmärk on hüvitada Sinu sõidukile põhjustatud kahju. Kahju põhjus võib olla näiteks vargus, vandaalitsemine, avarii. Liiklusõnnetuse puhul pea silmas, et hüvitist saad ka siis, kui oled ise õnnetuse põhjustanud.

Oma sõidukit saad kindlustada kindlustusseltsis või kasutada selleks kindlustusmaakleri või -agendi abi. Kui liisid autot, siis tea, et liisinguandja võib pakkuda Sulle liisingu võtmisel võimalust osta sõidukikindlustus tema soovitatud konkreetselt kindlustusandjalt, mis ei pruugi olla Sinu jaoks soodsaim võimalus. Sobiva kindlustusandja võid endale ise valida.

Liikluskindlustuse maksumus sõltub muu hulgas Sinu sõiduki otstarbest, tehnilistest andmetest, sellest, kus Sa sõidukit kasutad ning milline on Sinu eelnev kindlustus- ja kahjuajalugu.

Kohustusliku liikluskindlustuse tingimused on kirjas liikluskindlustuse seaduses.

Enne kaskokindlustuslepingu sõlmimist

  • mõtle läbi, milliste riskide vastu soovid oma sõidukit kindlustada;
  • võta aega erinevate pakkumistega tutvumiseks ja enda jaoks sobivaima lahenduse leidmiseks;
  • teavita kindlustusandjat kõigist asjaoludest, mis võivad olla olulised ja mõjutada kahjunõuet (nt sõiduki tehniline olukord);
  • tutvu põhjalikult kindlustuslepingu tüüptingimustega;
  • jälgi, millised on kaskokindlustuse välistused ehk kahjud, mida ei hüvitata;
  • jälgi, kui suur on omavastutus ehk kindlustusandjaga kokku lepitav summa, mis jääb kahjujuhtumi puhul Sinu kanda;
  • tee endale selgeks ohutusnõuded, mida pead täitma, ja enda muud kohustused kindlustusvõtjana;
  • tee selgeks, kuidas pead kindlustusseltsi kindlustusjuhtumist teavitama, milliseid dokumente esitama ja kuidas toimub kahjude hüvitamine;
  • tea, et auto liisimisel on kaskokindlustus kohustuslik.

Kui Sinu sõidukiga juhtub midagi, teavita sellest kohe kindlustusandjat, kellelt saad ühtlasi nõu, mida edasi teha. Vastasel juhul on kindlustusandjal õigus hüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda.

Hoia kindlustuspoliis alati käepärast, sealt leiad vajalikud kontaktid.

Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse peab viivitamatult kindlaks tegema kindlustusandja. Selleks on tal õigus küsida Sult kindlustusjuhtumi kohta lisainfot ja vajadusel dokumente.

Kahju hüvitamiseks on mitu võimalust. Kindlustusandja võib tasuda sõiduki turuväärtuse (kahjustatud eseme kohaliku keskmise müügihinna kahjujuhtumi toimumise ajal) või sõiduki taastamiskulud.

Kindlustusandja peab Sulle liikluskahju hüvitama üldjuhul viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates kindlustusjuhtumist teavitamise päevast.

Materjali koostamisel on olnud abiks tarbijaveeb Minuraha.ee

Finantsteenused »
tagasi teemalehele