Sa oled siin

Nähtamatut vaenlast püüab vaid vingugaasiandur

Vingugaas on nähtamatu vaenlane, mida aitab tuvastada vaid vingugaasiandur. Möödunud aastal suri vingugaasimürgistusse 9 inimest, neist 3 olid lapsed. Vingugaasi tõttu pöördus ise või toimetati arsti juurde 228 inimest. 

„Kahjuks on vingugaas viimastel aastatel põhjustanud nii hukkunute kui ka kannatanutega õnnetusi, mida oleks saanud ära hoida, kui vingugaasiandur oleks nähtamatust vaenlasest õigel ajal häiresignaaliga märku andnud. Ainuüksi sel aastal on vingugaasi tõttu arstiabi vajanud üle 30 inimese, neist pooled on vajanud ka haiglaravi,“ ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

Vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on lõhnatu, maitsetu ja värvitu gaas, mis tekib mittetäieliku põlemise käigus ning on inimestele ja loomadele mürgine. Ka tavaline toidukõrbemine võib tekitada vingugaasi ja põhjustada mürgistuse. Igapäevaelus on sagedaseim vingugaasi tekitaja liiga vara suletud ahjusiiber või halva tõmbega gaasiseade. 

„Kodus olevaid gaasiseadmeid tuleb regulaarselt lasta asjatundjatel kontrollida ja hooldada. Meeles tuleb pidada, et gaasiseadmega eluruumides võib õnnetuse kaasa tuua mistahes remont, mille käigus muutub õhu liikumine eluruumis, olgu see vannitoa ukse või köögikubu vahetus,“ selgitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Vingugaasimürgistuse esimesed sümptomid on uimasus, väsimus, iiveldus, peavalu ja -ringlus. Pikaajaline viibimine väiksemates vingugaasi kontsentratsioonides süvendab kroonilisi haigusi. Kõige tundlikumad on vingumürgituse suhtes lapsed ning hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning vanurid. 

Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, ei ole suitsuandur võimeline seda tuvastama. Tasub teada, et suitsuandur läheb häiresse nähtava suitsu peale. Tegemist on kahe täiesti erineva seadmega, mille tööpõhimõtted on erinevad. Vingugaasiandur on ainus seade, mis tuvastab  vingugaasi.

2018. aastast on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on selliseks seadmeks gaasil töötav veesoojendi või katel. Mõistlik on vingugaasiandur paigaldada ka siis, kui sinu kodus on kütteseadmed, mis võivad ohtlikku vingugaasi tekitada - puuküttel ahi, kamin, pliit, katel vms.

Kui ise vingu- või suitsuanduri paigaldamisel hätta jääd, kutsu nõuannete saamiseks ja tuleohutuse hindamiseks koju päästjad. Anna oma soovist teada päästeala infotelefonil 1524. Gaasiseadme korral vingugaasianduri paigaldamisel abi saamiseks pöördu gaasitöid tegevate ettevõtete poole või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole.

Tänasest algab Päästeameti ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti koostöös vingugaasianduri kampaania.

Vaata lisainfot www.vingugaas.ee.