Sa oled siin

TTJA: millisest materjalist valmistada isetehtud mask

Maskid laboris laual ekraanil graafik testimise tulemusega

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) testis sel nädalal koostöös Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) ekspertidega erinevate materjalide kaitsevõimet ja õhuläbilaskvust. Katsetulemused on abiks maskide isetegijatele, sealhulgas talgupäeva raames maskide õmblejatele, et valida maski valmistamiseks võimalikult efektiivne materjal.

Seoses koroonaviiruse levikuga on paljud inimesed asunud tegema ja kandma isetehtud maske. Et teada saada, millisest materjalist tehtud maskist on enam kasu, tehti katsed üheteistkümne erineva materjaliga. Mõõdeti maskide kahte kõige olulisemat omadust – õhu läbilaskvust, mis näitab kui hea on läbi maski hingata, ning osakeste kinnipidamise efektiivsust. 

„Tehtud katsete tulemusena saame öelda, et kõige parem materjal isetehtud maski valmistamiseks on mikrokiududest tolmulapp. Kindlasti ei soovita maski teha teksariidest, töörõiva- või dressikangast. Ka paksemast T-särgi trikotaažist on raske läbi hingata,“ ütles TalTechi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor Tiia Plamus.

Osakeste filtreerimise efektiivsuse mõttes ei sobi maski valmistamiseks näiteks puuvillane voodipesuriie, mille väikeste osakeste filtreerimise võime jäi alla 10%.

Meditsiinilise maski standardi järgi peab õhuläbilaskvus olema väiksem kui 40 Pa/cm2. Seega, mida suurem on number, seda halvem on hingata. Kui tulemus on 40 Pa/cm2 ligidal või üle selle, siis see materjal maski tegemiseks ei sobi, sest sellest ei ole võimalik mugavalt läbi hingata ja hingamisel hakkab õhk liikuma maski vahelt mitte läbi suure takistusega materjali. Osakeste läbilaskvuse juures katsetati vahemikku 10-450 nanomeetrit. Sinna vahemikku jäävad ka osakesed, mida on kõige keerulisem kinni püüda. Samasse vahemikku jäävad ka viiruseosakesed.

TTJA tehnikaosakonna juhata Ingrid Teinemaa lisab, et kui vaadata katse tulemusi, siis maskide puudusel võib isegi kahekordne buff kaelussall vähendada riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teisele. Kindlasti tuleb silmas pidada, et isetehtud mask ei ole samaväärne meditsiinilise maski või respiraatormaskiga. Samuti ei piisa viiruse leviku vähendamiseks ainult maskist ja koos maskiga peab alati täitma üldiseid hügieenireegleid ning järgima teisi ennetusmeetmeid.

Soovitused isetehtud maski kasutajale

  1. Pese või desinfitseeri käed enne maski näo ette panemist ja kindlasti ka pärast maski äravõtmist.
  2. Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud.
  3. Läbi maski peab olema mugav hingata.
  4. Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2-3 tunni järel. Pideva kasutamise puhul kulub ühel inimesel keskmiselt päevas 4-5 maski.
  5. Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt kohendatud, katsutud või see on niiskeks läinud, tuleb mask välja vahetada.
  6. Kasutamise järel tuleb mask panna kinnisesse plastikkotti, panna pesumasinasse pesema või visata prügikonteinerisse. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta vedelema.
  7. Kui maski kasutatakse korduvalt, tuleb maski pärast kasutamist pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures ja pärast üle triikida või panna praeahju 60 kraadise kuumuse juurde.

Juhend „Kuidas valmistada kodus kaitsemask 5 minutiga?“ (PDF) (PDF) ning  „Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele ja Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele“ (PDF) (PDF) on kättesaadavad TTJA kodulehel.

LISAD:
Tabel 1 – katses kasutatud materjalide täpsem loetelu (331.85 KB, PDF)
Joonis 1 – materjalide õhuläbilaskvuse ja filtreerimisvõime ülevaade (465.2 KB, PDF)
Joonis 2 – materjalide filtreerimisvõime paremusjärjestus  (585.69 KB, PDF)