Vastulause artiklile „Superkiire internet: Eestis 100, Leedus ja Lätis 20 eurot“

03.11.2021 | 15:11

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab vastulause Postimehes 3. novembril 2021 ilmunud artiklile „Superkiire internet: Eestis 100, Leedus ja Lätis 20 eurot“.
    • Jaga

Tänases (3.11.2021) Postimehes avaldati artikkel, kus esitati mitmeid väiteid, mis on kas eksitavad või ei vasta tõele. TTJA peab oluliseks reageerida ja selgitada.

Eestis on võimalik tellida neli ülikiire interneti püsiühenduse paketti: kiirustega 100, 300, 500 ning 1000 Mbit/s. Eestis tarbib ca 75% internetiteenuse kasutajaid kuni 100 Mbit/s kiirusega pakette.  Valdav osa tarbijatest saavad sellise püsiühendusega oma vajadused rahuldatud. Internetiühendused, mis rahuldavad täielikult pea kõigi tarbijate tänased vajadused, on Euroopaga võrreldes Eestis mõistliku hinnaga

Nõudlus 1000 Mbit/s kiirusega püsiühenduse järele on minimaalne – alla 0,01 protsendi tarbijatest. Märkimist väärib ka tõsiasi, et Euroopa Komisjon ei ole kunagi teinud TTJA-le etteheidet ülikiire interneti hindade osas, kuigi artiklist võis selline mulje jääda. Seetõttu on probleemipüstitus kontekstist väljarebituna raskesti mõistetav.

1.    Juhtlõigus olev väide „Internetiturgu reguleeriva tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) hinnangul pole see aga probleem, sest nii kiire teenuse järele polevat vajadust ega soovi“ ei vasta tõele ning on kontekstist välja rebitud. 

Internetiühenduse teenus on vabal turul pakutav teenus, mille hinda kujundab üldine turumajanduse loogika. TTJA jaeturu hinnakujundusse ei sekku. Kahjuks rebitakse internetiühenduste hinna teema käsitlemisel tervikust välja 1000 Mbit/s kiirus ja luuakse tarbijale Eestist hirmutav pilt, et superkiire internet on kallis. Jah, 1000 Mbit/s on täna veel kallis  (80-100 eurot), aga see ei ole sisuline probleem, sest enamike perede vajadusi rahuldab juba kvaliteetne 100 Mbit/s ühendus, mis on umbes 25-eurose hinnaga. Tekib küsimus, et kui väidetavalt on meil suur vajadus 1000 Mbit/s ühenduse järele ja sellel on kõrge hind, siis oleks ju just hea uuel ettevõttel siseneda selle hinnasegmendi turule soodsama hinnaga ja saada kohe palju kliente. 

Paraku aga pole selle teenuse vastu turul veel reaalset nõudlust. Kui nõudlus tekib, küll siis hind ka korrigeerub. Seda näitab ilmekalt ka Tele2 enda 1000 Mbit/s paketi hind, mis on riigi toega rajatud võrkudes koguni 70-eurose kuutasuga. Me ei mõista, miks ei näita Tele2 siin eeskuju superkiire interneti turu hõivamisel ja seejuures Tele2 poolt palju räägitud Läti või Leedu hindasid.

Tavapärane interneti kasutaja tunnetuslik kasutuskogemus ei muutu palju sellest, kas kasutada 100 Mbit/s või 1000 Mbit/s ühendust sotsiaalmeedia sirvimiseks või video voogedastuse jälgimiseks, mõlemad toimivad sama hästi. Hinnad kuni 500 Mbit/s internetiühenduste osas, mis on pea kõigile peredele piisav, on meil alla Euroopa keskmise. Hindade võrdlemisel tuleb arvestada ka kvaliteeti, mille tase on riigiti kindlasti erinev.

2.    Eeltoodud põhjustel on Telia siinsel internetiturul monopoli staatuses, kelle üle peab järelevalvet pidama TTJA“ on samuti eksitav väide. 

Telia pole monopoli staatuses, Eesti internetiturul ei ole monopole. Meil tegutseb turul majandustegevuse registri andmetel üle 200 sideettevõtte. Nii nagu Telial, on mitmel ettevõttel tarbijaid sadades tuhandetes. Telia on märkimisväärse turujõuga ettevõte hulgiturul – ehk sellel turul, kus mõni ettevõte soovib Telia võrguressursse kasutada oma kliendi juurde pääsemiseks. On oluline mõista, et ka hulgiteenusel on oma hind.

3.    Amet on kohustatud tagama, et Telia annaks oma taristut mõistlikel alustel kasutada ka teistele huvilistele. Teiste turuosaliste – aga ka Euroopa Komisjoni – hinnangul pole TTJA selle ülesandega hakkama saanud“ on eksitav väide – TTJA pole sel teemal saanud mitte ühtegi kaebust. 

Igal ettevõttel on võimalus ise võrku ehitada ja sellel teenust pakkuda. Kes ise ehitada ei soovi, saavad rentida seda teiselt ettevõttelt. Pidevalt tõstetakse artiklites esile, et Telia ei lase oma võrgule ligi. Faktid aga räägivad midagi muud. 

Telial on juurdepääsu taotluste menetlemiseks oma kord ja taotlusi menetletakse seal pideva igapäevase voona. Teatavasti on Telia teatud hulgiturgudel märkimisväärse turujõuga ettevõte ja võrgu teatud vabale mahule on tal juurdepääsu kohustus. Kui seda ei tagata, võib esitada TTJA-le kaebuse. 

TTJA-l on kindel kaebuste esitamise ja menetlemise kord, kuid ühtegi kaebust sel teemal pole tulnud. Juurdepääsust võib keelduda vaid vaba mahu puudumise tõttu. Selline üldine juurdepääsu piiramise väide ei pea paika.

Paljasõnaline väide: konkurents ei toimi
Kus on võrk, on internetiühendused inimestel olemas. See turg on olemasolevate suuremate operaatorite poolt, keda meil Eestis on peale Telia veel vähemalt 2-5, juba ammu hõivatud. Uuel tulijal ongi raske nende kõrvale tulla. Siin ei saa rääkida, et jaetasandil konkurents justkui ei toimi, vaid just pigem, et konkurents on linnalisemates piirkondades tihe ja turule sisenemine raske. Maapiirkondadesse aga ei soovi pigem keegi minna võrku ehitama, vaid kõik soovivad olla magusa tiheasustuses oleva ja tihti ka maksejõulisema kliendi juures. See on meil pigem reaalne probleem. Maapiirkondadesse võrkude arendamisel aga on riik oma õla alla pannud ja toetab kümnete tuhandete uute internetiühenduste loomist maale.

TTJA ei reguleeri jaeturu hindasid, ehk neid, mida tarbijatele pakutakse. Jaeturu hinnad on meil mõistlikud. TTJA tegeleb hulgitasandi turu analüüsi ja vajadusel reguleerimisega. See on pikk ja põhjalik protseduur, mis on allutatud täpsetele reeglitele. Euroopa Komisjon pole teinud etteheiteid regulaatorasutuse tegevusele, vaid on oma hinnangus öelnud, et Eesti tiheasustusaladel toimib turg piisavalt heal tasemel ja TTJA võiks pigem turu reguleerimist vähendada. 

Juurdepääsu hind.
Loomulikult on ostja jaoks, kes ise võrku ei soovi ehitada ja rendib seda teiselt, alati kõik kallis, kuid TTJA analüüs näitab, et hulgitasandi hinnad võimaldavad teisel ja efektiivselt töötaval operaatoril kiire interneti pakkumises jaetasandil konkureerida. Paljud operaatorid neid hulgiteenuseid täna kasutavad ja me ei mõista paljasõnalisi väiteid kallitest hulgihindadest. 
Kokkuvõtlikult võib öelda, et internetiühendused, mis rahuldavad täielikult pea kõigi tarbijate tänased vajadused, on Euroopaga võrreldes Eestis mõistliku hinnaga. Eesti internetiteenuse pakkujate teenuse kvaliteet on Euroopas parimate seas.
See aga ei tähenda, et võiksime jääda tänasesse päeva puhkama. Teame, et internetist tarbitavad andmemahud kasvavad eksponentsiaalsena ja võrkude areng peab selle väljakutsega kaasas käima.
Eesti väljakutseks on pigem see, et peame parandama interneti kättesaadavust just maapiirkondades. Selleks on aga riik rakendamas nii olemasolevaid kui ka planeerimas lähiaastatel uusi kiire interneti toetusmeetmeid.

Kaur Kajak

peadirektor