Elektrivõrguga liitumiseks tuleb sõlmida võrguettevõtjaga liitumisleping. Võrguettevõtja võib võtta elektrivõrguga liitumise eest liitumistasu.
Elektri tarbimiseks tuleb sõlmida leping võrguettevõtja ja elektrimüüjaga. Võrguettevõtjaga sõlmitakse võrguleping võrguteenuse kasutamiseks ja elektrimüüjaga elektrileping elektri ostuks. 2013. aasta alguses avanes elektriturg ja tarbijatel on võimalus valida elektrimüüjat. Võrguettevõtjat valida ei saa ja võrguleping tuleb sõlmida jaotusvõrguettevõtjaga, kelle teeninduspiirkonnas Sinu tarbimiskoht asub.
Võrguettevõtjate poolt võetavad võrgutasud on reguleeritud elektrituruseadusega ja võrguettevõtjatel on kohustus kooskõlastada Konkurentsiametiga sõltuvalt võrgutasust, kas võrgutasu või võrgutasu arvutamise metoodika ning teenuste osutamise tüüptingimused. Seeläbi tagatakse, et hindade põhjendatus on kontrollitud ja ettevõtja ei teeni põhjendamatult suurt kasumit. Seevastu elektrihind ei ole seadusega reguleeritud, vaid kujuneb konkurentsi olukorras.
Sobivaima võrgupaketi kohta uuri vajadusel infot oma võrguettevõtjalt.
Et vabal elektriturul hästi toime tulla, tuleb elektrilepingu sõlmimisel olla tähelepanelik ja teha piisavalt eeltööd. Järgnevad näpunäited annavad ülevaate sellest, millele Sa elektriostjana mõtlema peaks.
Elektripaketid jagunevad üldjoontes börsi- ja fikseeritud hinnaga pakettideks. Võidakse pakkuda ka osaliselt muutuva hinnaga pakette, mis koosnevad börsi- ja fikseeritud hinna kombinatsioonist. Keskkonnasõbralikes rohelise energiaga pakettides on elekter toodetud taastuvatest energiaallikatest.
Fikseeritud hinnaga lepingud võivad olla tähtajatud või tähtajalised (nt 12, 24 või 36 kuud sõltuvalt, mida elektrimüüja pakub). Fikseeritud elektrihind sobib pigem neile tarbijatele, kellel ei ole võimalust ega soovi oma elektritarbimist juhtida ning kes eelistavad pigem elektriarvete osas kindlust ja ettenähtavust.
Börsipaketi puhul tuleb aga arvestada, et arvete suurused võivad kuude lõikest oluliselt rohkem kõikuda, sest igapäevased elektrituru hinna muutused kajastuvad otseselt elektriarvel. Seega on börsipakett mõistlik valida neil tarbijatel, kellel on võimalus oma elektritarbimist juhtida ning kes on valmis võtma suuremaid hinnariske ja saama vajadusel lühemas plaanis hakkama kõrgemate arvetega. Börsihind kujuneb elektribörsil, milleks Põhjamaades on Nord Pool.
Börsipakettide puhul võib hind sõltuda kaalutud keskmisest börsihinnast või igal tunnil tarbitud elektrikogusest ja sellel tunnil kehtivast börsihinnast. Kasutades tunnipõhist börsipaketti on tarbijal võimalik tarbimist reguleerida ja suunata odavamatele tundidele.
Elektrienergiat saab tarbida ka ilma elektrilepingu sõlmimiseta, kuid siis kasutatakse automaatselt üldteenust.
Universaalteenus
Universaalteenuse pakkumine kodutarbijatele lõpetatakse 2024. aasta 1. juulil. Elektrimüüja teatab universaalteenuse tarbijale sellest 30 päeva ette ja annab tarbijale võimaluse valida endale uus leping. Kui tarbija oma eelistusest elektrimüüjale teada ei anna, viib müüja universaalteenuse osutamise lepingu lõppemisel tarbija üle börsihinnal põhinevale elektrilepingule sellel hetkel müüja pakutavatel üldlevinud tingimustel.
Enne elektrilepingu sõlmimist
- võrdle elektripakette võrdlusportaalis www.elektrihind.ee;
- võid ka küsida pakkumisi vähemalt kahelt-kolmelt elektrimüüjalt ning neid võrrelda, pöörates tähelepanu lepingutingimustele ja hinnale;
- uuri, missuguseid võimalusi pakuvad Sinu elektrimüüja ja võrguettevõtja tarbimisandmete vaatamiseks ja tea, et oma tarbimisandmeid tunni, päeva ja kuu lõikes saad vaadata ka Eleringi andmevahetusplatvormi kaudu www.elering.ee e-teeninduses;
- vajadusel uuri, missuguseid võimalusi (mobiiliäpp, veebilehe iseteeninduskeskkond, börsihinna teavitus vms) pakub Sinu elektrimüüja börsihinna jälgimiseks ning tea, et börsihinda saab jälgida ja kasutada soovitusi tarbimise suunamiseks odavamatele tundidele nt ka siit: https://elektrihind.ee/borsihind/ ja www.elektrikell.ee ning jooksva tunni börsihinda näeb ka Eleringi veebilehelt: www.elering.ee;
- võta aega ja tutvu põhjalikult lepingu tingimustega ning küsi vajadusel täpsustavaid küsimusi;
- tee endale selgeks, millal pead arve tasuma ja mis võib juhtuda siis, kui jääd maksmisega hiljaks;
- tee endale selgeks, kas ja kuidas on võimalik lepingut lõpetada või paketti vahetada, sh kas tähtajalise lepingu puhul kaasneb ennetähtaegse lõpetamise tasu/leppetrahv;
- uuri, kuidas hakkab ettevõtja Sind riketest ja plaanilistest elektrikatkestustest teavitama ning kuidas ja kellele pead Sina riketest ja elektrikatkestustest teada andma, samuti kuidas ja kellele esitada kaebust.
Kui kaalud lepingu lõpetamise tasuga tähtajalise elektripaketi valimist, siis veendu, et oled valmis kasutama valitud hinnaga paketti elektrilepingu tähtaja lõpuni või ennetähtaegsel lõpetamisel maksma lepingu lõpetamise tasu. Mida pikema tähtajaga elektrileping, seda vähem on võimalik prognoosida muudatusi elektriturul, samuti tarbija elukorralduses. Näiteks, kui üüritakse eluaset või tekib vajadus eluaseme müümiseks, ei pruugi lepingu ennetähtaegne lõpetamine olla võimalik ilma lõpetamise tasuta.
Elektrimüüjad teevad aktiivselt pakkumisi, seda ka telefoni ja interneti teel. Pea meeles, et kui sõlmid sidevahendi vahendusel lepingu, on Sul õigust sellest põhjendusi esitamata taganeda 14 päeva jooksul.
Tea, et elektrimüüja võib sõlmitud elektrilepingu tingimusi muuta lepingus ja seaduses ette nähtud alustel ja korras, kuid tähtajalise elektrilepingu hinda ei tohi üldreeglina lepingu tähtaja jooksul muuta.
Vaata lisaks: elektrilepingud ja elektriohutus
Eleringi elektrienergia päritolu tõendusportaalis saab vaadata andmeid tarbitud elektrienergia päritolu ja CO2 heitme kohta.
Elektrit puudutavad küsimused ja kaebused
Elektrituruga seonduv järelevalve ja vaidluste lahendamine on jagatud Konkurentsiameti ning TTJA vahel.
- TTJA tegeleb lepingutingimusi puudutavate küsimustega ning teeb järelevalvet elektriettevõtete reklaami- ja müügitegevuse üle. Samuti tegeleb küsimustega, mis puudutavad elektriohutust ja arvesteid.
- Konkurentsiamet teostab järelevalvet elektrituruseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise, sh elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle.
Kümme näidisküsimust
- Sa pole rahul elektriettevõtte klienditeenindusega või oled leidnud puuduseid ettevõtte veebilehel?
Peaksid pöörduma elektriettevõtte poole, kuna klienditeeninduse probleemid peab kaupleja ise lahendama. Juhul, kui tegemist on eksitava teabe edastamisega ja ettevõte ei tee Sinu pöördumise peale parandusi, peaksid pöörduma TTJA-sse.
- Sulle on alusetult esitatud leppetrahvi või viivise tasumise nõue?
Esmalt peaksid hoolikalt lugema lepingutingimusi ja selgitama leppetrahvi või viivisnõude sisu. Seejuures peaksid kontrollima, kas oled arved ikka õigeaegselt tasunud. Alles siis, kui Sa oled lõplikult veendunud, et leppetrahvi või viiviste nõudmiseks puudub alus ning Sa ei jõua elektriettevõttega suheldes omal käel lahenduseni, saad pöörduda nõude vaidlustamiseks TTJA juures tegutsevasse tarbijavaidluste komisjoni või kohtusse.
- Sul on tekkinud kahjunõue seoses elektriettevõtte tegevuse/tegevusetusega?
Esmalt pöördu elektriettevõtte poole, vaidluse korral tarbijavaidluste komisjoni või kohtusse.
- Sinu elektriarvesti on taatlemata või Sul on küsimus seoses arvesti tehnilise kontrolliga?
Esmalt pöördu võrguettevõtja poole ja seejärel vajadusel TTJA poole.
- Sinu elektriühendus on ettevõtte poolt katkestatud?
Ühenduse katkestamise õiguspärasuse hindamisega tegeleb Konkurentsiamet.
- Elektriettevõte muudab Sinuga sõlmitud lepingu tingimusi?
Küsimuste korral suhtle esmalt elektriettevõttega ja küsi selgitusi. Kui leiad, et lepingu tingimuste muutmine ei olnud õiguspärane, on Sul võimalik vaidluse korral pöörduda tarbijavaidluste komisjoni või kohtusse. Võrgutasude või võrguteenuse osutamise tüüptingimuste muutmisel tuleb pöörduda Konkurentsiametisse, kuivõrd võrgutasud ja võrguteenuse osutamise tüüptingimused kooskõlastatakse Konkurentsiametiga.
- Avastad, et keegi varastab Sinult elektrit?
Pöördu kohe politseisse ja elektriettevõtte poole.
- Sulle on esitatud ebamõistlikult suur arve, kuid olemasolevad dokumendid kinnitavad tarbitud elektrikoguseid ja selle hinda?
Esmalt peaksid pöörduma asjaolude väljaselgitamiseks elektriettevõtja poole. Kui elektriettevõtja vastus Sind ei rahulda on Sul võimalik pöörduda arve vaidlustamiseks tarbijavaidluste komisjoni või kohtusse.
- Sinu tarbimiskohas ei ole täidetud võrgukvaliteedi nõuded (elektriga varustatus ei ole tagatud, pinge kõigub vms)?
Esmalt pöördu võrguettevõtja poole. Juhul kui probleem ei lahene peaksid pöörduma Konkurentsiametisse.
- Sa ei saa arvet?
Peaksid pöörduma elektriettevõtte poole. Samas tuleb Sul arvestada, et isegi siis, kui arve tuleb hilinemisega, ei ole Sul õigust keelduda selle maksmisest. Samas ei ole ka ettevõttel õigus nõuda Sinult viiviseid, kui ta on ise arve esitamisega viivitanud.
Gaasivõrguga liitumiseks pead leppima võrguettevõtjaga kokku liitumistingimused ja sõlmima liitumislepingu. Reeglina projekteerib ja ehitab võrguettevõtja vastavalt sõlmitud lepingule gaasitorustiku kuni liitumispunktini, milleks on sulgeseade Sinu kinnistu piiril. Sina korraldad alates liitumispunktist omal kulul gaasitorustiku ja -tarvikute projekteerimise ja paigaldamise pädeva ettevõtte abil.
Gaasi tarbimiseks tuleb sõlmida leping võrguettevõtja ja gaasimüüjaga. Võrguettevõtjaga sõlmitakse võrguleping võrguteenuse kasutamiseks ja gaasimüüjaga gaasi müügileping gaasi ostuks. Eesti gaasiturg on avatud 2007. aastast ja tarbija saab valida endale sobiva gaasimüüja. Võrguettevõtjat valida ei saa ja võrguleping tuleb sõlmida gaasivõrguettevõtjaga, kelle tegevuspiirkonnas Sinu tarbimiskoht asub.
Valdkonda reguleerivad maagaasiseadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid.
Maagaasiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet. TTJA poole on võimalik pöörduda tarbijakaitseseadusega reguleeritud küsimustes, nt kui ettevõtja kasutab ebaausat kauplemisvõtet või tarbijat ebamõistlikult kahjustavat tüüptingimust. Lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks on tarbijal võimalik pöörduda TTJA juures tegutsevasse tarbijavaidluste komisjoni.
Vaata lisaks: gaasiohutus
Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga pead sõlmima vee-ettevõtjaga liitumislepingu. Liitumistaotlus tuleb Sul esitada sellele vee-ettevõtjale, kelle tegevuspiirkonnas Sinu kinnistu paikneb. Vee-ettevõtja võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdajana võtta Sinult liitumistasu, mille arvutamise metoodika kooskõlastab vastavalt oma pädevusele Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus.
Ühisveevärgist vee võtmiseks ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni tuleb sõlmida vee-ettevõtjaga teenuse kasutamiseks leping. Vee-ettevõtja poolt võetavat veeteenuse hinda kontrollib ja kooskõlastab vastavalt oma pädevusele Konkurentsiamet või kohalik omavalitsus.
Oma kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrashoiu eest vastutad Sina ise.
Valdkonda reguleerivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ja selle alusel kehtestatud õigusaktid, sh kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri.
Järelevalvet veeteenuse hinna ja liitumistasu õigusaktidele vastavuse üle teostavad vastavalt oma pädevusele Konkurentsiamet või valla- ja linnavalitsus. Järelevalvet vee-ettevõtja tegevuse vastavuse üle ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele ja kohaliku omavalitsuse õigusaktidele teostab valla- ja linnavalitsus. TTJA poole on võimalik pöörduda tarbijakaitseseadusega reguleeritud küsimustes, nt kui ettevõtja kasutab ebaausat kauplemisvõtet. Lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks saab tarbija pöörduda TTJA juures tegutsevasse tarbijavaidluste komisjoni.
Alla 1500 elanikuga omavalitsused ei ole kohustatud oma territooriumil jäätmeveokonkurssi korraldama. Kui Sinu elamispiirkonnas omavalitsuse korraldatud jäätmevedu ei ole, siis pead Sa valima endale ise jäätmevedaja või viima oma jäätmed prügilasse või jäätmejaama. Üle 1500 elanikuga omavalitsused peavad korraldama oma territooriumil jäätmeveokonkursi, määrates jäätmeveo piirkonnad ja kehtestades tasu piirmäärad.
Kui Sa elad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud territooriumil, loetakse Sind jäätmeseaduse järgi automaatselt sellel territooriumil korraldatud jäätmeveoga liitunuks. Seega ei pea Sa liitumiseks sõlmima prügivedajaga kirjalikku lepingut, kuid võimalike arusaamatuste vältimiseks on seda siiski soovitav teha. Kui elad kortermajas, kus on korteriühistu, siis sõlmib lepingu ühistu.
Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse olmejäätmetele, milleks on segaolmejäätmed, paber ja kartong, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning suurjäätmed.
Jäätmeid pead koguma liigiti. Eraldi tuleb koguda vanapaber ja papp, klaas-, plast- ja metalltaara, pakendid ja olmejäätmed, suurjäätmed.
Pandimärgiga vee, karastusjoogi, õlle ja lahja alkohoolse joogi pudelid või purgid saab viia tagastuspunkti.
Elektri- ja elektroonikaseadmete ja nende osade, romusõidukite ja nende osade, rehvide ja patareide ning akude jäätmed pead saama tasuta ära anda. Vana elektroonika saad poodi anda tasuta, kui ostad samast kohast uue asemele. Pea meeles, et tasuta saad üks ühe vastu tagastada ainult sama liiki ja sama otstarbega seadme. E-poodi ei saa vana elektroonikat tagastada, kuid e-poes peab olema kirjas, kus on elektroonika kogumispunkt. Vanu majapidamismasinaid on Sul võimalik anda ka linna või valla jäätmete kogumispunktidesse või jäätmejaamadesse, patareisid ja akusid aga panna poodides olevatesse spetsiaalsetesse konteineritesse.
Kui Sul on korraldatud jäätmeveo piirkonnas tekkinud küsimusi jäätmevedaja tegevuse õiguspärasuse osas, mis ei ole jäätmevedaja poole pöördumisel lahendust leidnud, on Sul võimalik nõu ja abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole.
Jäätmehoolduse korraldamine on kohaliku omavalituse ülesanne. TTJA poole on võimalik pöörduda tarbijakaitseseadusega reguleeritud küsimustes, nt kui ettevõtja kasutab ebaausat kauplemisvõtet või tarbijaid ebamõistlikult kahjustavaid tüüptingimusi.
Lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks saab tarbija pöörduda TTJA juures tegutsevasse tarbijavaidluste komisjoni.
Eesti postiturg on avatud alates 2009. aastast. Iga viie aasta tagant korraldab Konkurentsiamet avaliku konkursi, millega määratakse universaalse postiteenuse osutaja, kelleks on 2024. aastani AS Eesti Post (Omniva).
Postiteenust reguleerib postiseadus. Postiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Konkurentsiamet.
TTJA poole on võimalik pöörduda tarbijakaitseseadusega reguleeritud küsimuses, nt kui ettevõtja kasutab ebaausat kauplemisvõtet. Lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks saab tarbija pöörduda ameti juures tegutsevasse tarbijavaidluste komisjoni.
Kui tellid teise Euroopa Liidu liikmesriigi e-poest kauba ja kaup jõudis kohale kahjustatult, pöördu pretensiooniga e-poe poole, sest kauba kohaletoimetamise eest vastutab ostja ees e-pood. Kui e-poe lahendus Sind ei rahulda, saad pöörduda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusesse.
Viimati uuendatud 29.05.2024
