Vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkt
OECD liikmesriikidel on kohustus luua riiklikud kontaktpunktid (edaspidi kontaktpunkt, NCP), millel on kaks peamist ülesannet:
a) tagada vastutustundliku ettevõtluse suuniste alase teadlikkuse tõstmine ja suuniseid puudutavatele päringutele vastamine;
b) ettevõtjate suuniste mittetäitmisest tulenevate konkreetsete juhtumite lahendamine vahendusmenetluse kaudu.
Konkreetse juhtumi esitamiseks täitke veebivorm.
Kaebus esitatakse tutvumiseks ka ettevõtjale, kelle kohta kaebus esitatakse. Kui kaebuse esitaja soovib konfidentsiaalsust tundliku teabe osas, peab ta sellest kontaktpunktile selgelt teadma andma ning oma soovi ka põhjendama. Turvalisuse tagamiseks ei ole kontaktpunktil kohustust avalikustada kaebuse esitaja nime.
Kontaktpunkt juhindub oma tegevuses erapooletuse ja läbipaistvuse põhimõtetest lähtudes seejuures nii OECD suunistest kui siseriiklikus õiguses kehtivatest nõuetest, mis puudutavad isikuandmete kaitset ja andmetöötlust. Kogu menetluse jooksul tagatakse delikaatse äriteabe ja isikuandmete konfidentsiaalsus siseriikliku õiguse ulatuses. Kui kontaktpunkt saab teada tegelikest või võimalikest vastumeetmetest konkreetse juhtumiga seotud isiku või riikliku kontaktpunkti või selle liikme suhtes, võtab ta võimaluste piires ja vajaduse korral ühendust teiste asjaomaste valitsusasutustega, et tagada ohustatud isikule piisav kaitse ja et menetlus saaks jätkuda turvalisel, ligipääsetaval, õiglasel ja erapooletul viisil. Enne mis tahes meetmete võtmist konsulteerib riiklik kontaktpunkt võimaluse korral ohustatud isikuga. Vastumeetmed võivad hõlmata ähvardusi kahjustada isikut, tema perekonda või sugulasi, kohatuid ähvardusi lõpetada töösuhe või hüvitised või kohatuid ähvardusi kohtumenetlustega. Asjakohased abinõud on näiteks ohustatud isiku identiteedi konfidentsiaalsena hoidmine; ettepanek, et ohustatud isikut esindaks usaldusväärne kolmas isik; survestamiskatsete dokumenteerimine aruannetes; pöördumine pädevate ametiasutuste poole või ohustatud isiku abistamine ametiasutustesse pöördumisel.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti siseselt on tagatud erapooletus struktuuriüksuste tasandil.
Kontaktpunkt menetleb konkreetseid juhtumeid suuniste mittetäitmise kohta, mis on aset leidnud Eestis, ja konkreetseid juhtumeid, mis on esitatud mõnes teises riigis tegutseva Eestis asutatud ettevõtja suhtes. Kontaktpunkt aitab erapooletul ja õiglasel moel ning kooskõlas suunistes esitatud põhimõtetega lahendada kohtuväliselt küsimusi, mis tekivad seoses suuniste rakendamisega konkreetse juhtumi puhul.
Üldreeglina menetleb konkreetset juhtumit selle riigi kontaktpunkt, kus rikkumine toimus. Vajadusel kaasatakse teiste asjaomaste riikide kontaktpunktid. Konkreetse juhtumi võib esitada nii organisatsioon kui eraisik, kellel on õigustatud huvi juhtumi tõstatamiseks.
Konkreetne juhtum esitatakse tutvumiseks ka ettevõtjale, kelle suhtes juhtum esitatakse. Kui konkreetse juhtumi esitaja soovib konfidentsiaalsust oma isiku või tundliku teabe osas, peab ta sellest kontaktpunktile selgelt teada andma ning oma soovi põhjendama.
Konkreetse juhtumi menetluse alustamise eelduseks on selle esitamine kontaktpunktile. Konkreetse juhtumi osapoolteks on selle esitaja ning ettevõtja, kelle tegevuse kohta konkreetne juhtum esitatakse (edaspidi osapooled).
Konkreetse juhtumi esitamiseks täitke veebivorm või saatke täidetud konkreetse juhtumi vorm eesti või inglise keeles e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile: NCP Eesti, Tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakond, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Endla 10a, 10122 Tallinn.
Kontaktpunkt saadab konkreetse juhtumi esitajale 10 tööpäeva jooksul e-posti teel kinnituse selle kättesaamise kohta. Samuti edastab kontaktpunkt kaebuse teadmiseks asjaomasele ettevõtjale koos kohalduva protseduuriga.
Juhul, kui konkreetse juhtumiga on seotud mitu riiki, teavitab juhtumi saanud kontaktpunkt teisi asjaomaseid kontaktpunkte ja kooskõlastab nendega edasise tegevuse, et otsustada, millisel kontaktpunktil on juhtiv ja millistel toetav roll. Üldiselt määratakse juhtiv roll selle riigi kontaktpunktile, kus probleem tekkis. Juhtiv kontaktpunkt vastutab konkreetse juhtumi menetlemise kõikide aspektide eest. Menetluse käigus hoitakse teisi kontaktpunkte toimuvaga kursis. Kokkuleppele peaks jõudma 2 kuu jooksul.
Kontaktpunkt tegutseb erapooletul viisil ega vali konkreetse juhtumi menetlemisel pooli. Huvide konfliktiks loetakse olukorda, kus kontaktpunkti liikme või konkreetset juhtumit lahendada aitava isiku isiklikud või ametialased suhted segavad või võivad segada tema objektiivsust, sõltumatust ning erapooletust. Huvide konflikti võimaluse korral taandab isik end edasisest menetlusest.
Kontaktpunkt viib läbi esialgse hindamise selle kohta, kas küsimus kuulub kontaktpunkti pädevusse hinnates, kas juhtum on esitatud heas usus ja on asjakohane suuniste rakendamise seisukohast. Sellega seoses võtab kontaktpunkt arvesse järgmist:
a) kes on huvitatud osapool ja milles seisneb tema huvi antud juhtumi puhul;
b) kas küsimus on oluline, st kas see on suuniste rakendamise seisukohalt asjakohane, ja kas see on põhjendatud, st kas see põhineb piisavalt usaldusväärsel teabel;
c) kas ettevõtja kuulub suuniste kohaldamisalasse;
d) kas ettevõtja tegevuse ja konkreetse juhtumi puhul tõstatud küsimuse vahel võib olla seos;
e) millises ulatuses piiravad kohaldatav õigus ja/või paralleelsed menetlused kontaktpunkti võimalusi aidata kaasa küsimuse lahendamisele;
f) kas küsimuse uurimine aitaks täita suuniste eesmärki ja suurendab nende tõhusust.
Kontaktpunkt kuulab vajadusel ära konkreetse juhtumi esitanud isiku ning ettevõtja, kelle tegevuse kohta konkreetne juhtum on esitatud.
Termin „paralleelsed menetlused“ tähendab kohtulikke või kohtuväliseid menetlusi, mis võivad olla siseriiklikud või rahvusvahelised, käsitlevad samu või lähedalt seotud küsimusi ja võivad mõjutada käimasolevat konkreetse juhtumi menetlust. See hõlmab näiteks juhtumeid, mida juba menetleb sama riiklik kontaktpunkt või mõni teine riiklik kontaktpunkt. Kui paralleelsed menetlused on toimunud, käimas või asjaomastele pooltele kättesaadavad, ei takista see kontaktpunkti pooltele häid teeneid osutamast. Kontaktpunkt hindab, kas heade teenete pakkumine võiks kaasa aidata tõstatatud küsimuste lahendamisele ja/või suuniste rakendamisele tulevikus ning ega see ei seaks oluliselt ebasoodsamasse olukorda kumbagi poolt, kes on seotud nende teiste menetlustega, ega kujutaks endast kohatut kohtumõistmisse sekkumist. Sellise hinnangu andmisel kaalub kontaktpunkt võimalust võtta konkreetne juhtum menetlusse ainult osaliselt või selle läbivaatamine peatada, kuni paralleelne menetlus on pooleli, ning vajaduse korral konsulteerida institutsioonidega, kus paralleelne menetlus toimub või võiks toimuda. Kontaktpunkt taotleb nende küsimuste kaalumisel poolte abi, küsides asjakohast teavet ja seisukohti paralleelsete menetluste kohta.
Kontaktpunkti eesmärgiks on anda esialgne hinnang kolme kuu jooksul alates konkreetse juhtumi esitamisest, mida menetleja võib pikendada sõltuvalt asjaoludest ja menetluse keerukusest. Tähtaja pikenemisest teavitab kontaktpunkt osapooli esimesel võimalusel.
Kontaktpunkt koostab kirjaliku otsuse, milles põhjendab juhtumi menetlusse võtmist või võtmata jätmist ja edastab selle mõlemale osapoolele kommenteerimiseks e-posti teel.
Osapoolel esitavad oma kommentaarid kahe nädala jooksul.
Esialgne hinnang sisaldab juhtumi asjaolusid, kokkuvõtet läbiviidud tegevustest ning kontaktpunkti põhjendusi selle kohta, miks otsustati konkreetset juhtumit edasi menetleda või menetlemine lõpetada.
Kontaktpunkt avalikustab otsuse resolutsiooni Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehel võttes sealjuures arvesse vajadust kaitsta tundlikku teavet.
Kontaktpunkti eesmärgiks on viia konkreetse juhtumi sisuline arutelu lõpule kuue kuu jooksul, alates juhtumi menetlusse võtmisest, kuid protsessi tegelik pikkus sõltub juhtumi asjaoludest ja poolte rollist menetluses. Tähtaja pikenemisest teavitab kontaktpunkt osapooli esimesel võimalusel.
Konkreetse juhtumi menetlusse võtmisel korraldab kontaktpunkt kohtumised osapooltega ühiselt ja/või eraldi, vajadusel kaasab vastava valdkonna eksperdid, teised riigiasutused või huvigrupid. Heade teenete raames võib riiklik kontaktpunkt küsida nõu asjaomastelt ametiasutustelt, samuti ettevõtjate, töötajate organisatsioonide ja muude valitsusväliste organisatsioonide esindajatelt ning ekspertidelt. Et aidata probleemi lahendada, võib riiklik kontaktpunkt konsulteerida teiste riikide kontaktpunktidega ja küsida teavet OECD sekretariaadilt või juhiseid vastutustundliku äritegevuse töörühmalt suuniste tõlgendamisega seotud küsimustes.
Kontaktpunkt viib läbi vahendamismenetluse, mille käigus suunab osapooli läbirääkimistele, et leida kõiki osapooli rahuldav lahendus kokkuleppe näol. Kontaktpunkt võib kaasata osapoolte vahendajaks kolmanda isiku. Kontaktpunkt viib vajadusel kohtumise läbi veebi vahendusel ja võimalusel abistab osapooli tõlkimise korraldamisel.
Kontaktpunkt teavitab pooli kõigist asjakohastest faktidest ja argumentidest, mille teised pooled on menetluse käigus kontaktpunktile esitanud. Kontaktpunkt võtab asjakohased meetmed, et hoida menetluses osalevate isikute isikuandmeid konfidentsiaalsena juhul, kui selle teabe avalikustamisega võib kaasneda oht, et neid või nendega seotud isikuid hakatakse survestama ning tagab seadusega kaitstud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
Kontaktpunkt tagab läbipaistvuse ka avalikkuse suhtes kogu menetluse vältel, sh võimaldades osapooltel avaldada nende konkreetne juhtum ja esitada teavet vahendusprotsessi kohta tagades vajadusel isikute või seadusega kaitstud tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.
Kui pooled ei soovi vahendusmenetlust või kui see ebaõnnestub või kui kontaktpunkti hinnangul on kokkuleppe saavutamine ebatõenäoline, kirjeldab kontaktpunkt otsuses läbiviidud menetlust ja viitab kokkuleppe mittesaavutamise põhjustele ning vajadusel lisatähelepanu vajavatele küsimustele.
Kontaktpunkt teeb otsuse võimalusel kolme kuu jooksul pärast asja sisulise arutamise lõppemist.
Kontaktpunkt kirjeldab oma otsuses, kas ettevõte on (või ei ole) tegutsenud suuniste kohaselt. Kontaktpunkt saadab otsuse kavandi osapooltele tutvumiseks ja kommenteerimiseks. Kommentaarid esitatakse kahe nädala jooksul. Kontaktpunkt võtab osapoolte kommentaare arvesse, kuid ei ole otsuse tegemisel nendega seotud.
Kokkuleppe saavutamisel avalikustab kontaktpunkt otsuse, milles teeb kokkuvõtte menetluse tulemustest. Kontaktpunkt võib vajadusel lisada ka soovitused suuniste edasiseks rakendamiseks.
Kokkuleppe mittesaavutamisel avaldab kontaktpunkt otsuse oma veebilehel kirjeldades selles läbiviidud menetlust ja viidates kokkuleppe mittesaavutamise põhjustele ning vajadusel lisatähelepanu vajavatele küsimustele. Kontaktpunkt võib vajadusel lisada ka soovitused suuniste edasiseks rakendamiseks. Konkreetse juhtumi menetluse tulemusi ei avalikustata juhul, kui suuniste tõhusa rakendamise huvides on otstarbekas säilitada nende konfidentsiaalsus.
Kui osapool leiab, et kontaktpunkt on rikkunud protseduurireegleid, võib ta esitada sellekohase kaebuse OECD Investeeringute komiteele.
Kontaktpunkt teavitab OECD investeeringute komiteed konkreetse juhtumi menetluse tulemustest kolme kuu jooksul pärast menetluse lõppemist.
Hiljemalt aasta pärast konkreetse juhtumi menetlemise lõpetamist saadab kontaktpunkt osapooltele päringu saavutatud kokkuleppe või soovituste täitmise kohta. Hiljemalt 18 kuud pärast otsuse avaldamist avaldab kontaktpunkt oma kodulehel kokkuvõtliku hinnangu kokkleppe või soovituste järgimise kohta, v.a juhul, kui suuniste tõhusa rakendamise huvides on otstarbekas säilitada selle konfidentsiaalsus.
| Etapp | Tegevus | Indikatiivne ajakava |
|---|---|---|
| 1. | Konkreetse juhtumi esitamine | |
| 2. | Vastuvõtmine | 10 tööpäeva |
| 3. | Vajadusel koordineerimine teiste kontaktpunktidega | 2 kuud (OECD soovituslik aeg) |
| 4. | Esialgne hindamine | 3 kuud |
| 5. | Kommentaaride esitamine | 2 nädalat |
| 6. | Menetlemine | 6 kuud |
| 7. | Otsus | 3 kuud |
| 8. | Kommentaaride esitamine | 2 nädalat |
| 9. | Järeltegevus | 1 aasta pärast otsuse avaldamist |
| Ettenägematud asjaolud võivad pikendada soovitusliku ajakava pikendamist. Sellisel juhul teavitab kontaktpunkt osapooli aegsasti. | ||
22. mail 2025 võõrustas Läti Välisministeerium iga-aastast Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Põhja- ja Baltimaade vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunktide kohtumist. Kohtumisel jagavad kontaktpunktide esindajad oma kogemusi ning annavad ülevaate oma hiljutistest tegevustest, arutavad peamisi väljakutseid ja koostöövõimalusi.
Rohkem infot Läti Välisministeeriumi kodulehel.
13.-14. mail 2024 korraldasime Tallinnas OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunktide Põhja- ja Baltimaade regiooni iga-aastase kohtumise
OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunktide (NCP – National Contact Point) töögrupis tegutseb ka mitmeid regionaalseid koostöögruppe. Üheks selliseks on Põhja- ja Baltimaade NCPde oma, kes vähemalt kord aastas kokku saab, et arutada erinevaid teemasid ja vahetada kogemusi. Seekordne kohtumine toimus Tallinnas ja esimest korda olid kohal kõikide Põhja- ja Baltimaade – Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandi - esindajad.
Traditsiooniks on saanud, et kohtumisel tutvustatakse ka võõrustajariigi tegevusi. MKMi ettevõtluse osakonnajuhataja Marie Allikmaa tutvustas Eesti värsket majandusplaani, mille üheks eesmärgiks on ka vastutustundlik majanduskeskkonna loomine. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumist Jolanda Lipu ja Annika Arras tutvustasid vastutustundliku ettevõtluse indeksit ning arutasid, kuidas riigisektor saaks ettevõtjatega vastutustundliku ettevõtluse teemadel koostööd teha. OECD Sekretariaadi ekspert Rashad Abelson tutvustas veebi teel OECD suuniste uut teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni peatükki, mille üheks osaks on nüüdsest ka tehisintellekt.
Kontaktinfo
NCP Eesti
[email protected]
Tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakond
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla 10a, 10122 Tallinn
Viimati uuendatud 20.04.2026