Ventilatsioonisüsteemide töö viiruse tõkestamiseks

2020.aasta kevadise eriolukorra ajal kehtestas 2.04.2020 majandus- ja taristuminister määruse nr 8, millega reguleeriti hoolekandeasutuste ja mitteelamute ventileerimise ja tuulutamise täiendavaid nõudeid takistamaks SARC-CoV-2 viiruse levikut siseruumides.

SARS-Covid-19 viirus levib endiselt ning sügisel ja talvel veedavad inimesed taas rohkem aega siseruumides, siis alates 13.01.2023 määrust nr 8 uuendatud (Hoolekandeasutuse hoone ja sisekliima tagamisega mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise nõuded–Riigi Teataja). Õhuvahetus on oluline kõikide piisknakkuste leviku piiramiseks (lisaks ka nt. gripiviirused). 

Tänaseks on teadustööd usaldusväärselt ära kirjeldanud viiruse levimise aerosoolina ning ka viiruse aktiivse eluea siseruumide tingimustes. Uuenenud käsitlus näitab et viirusosakesed viiakse tõhusa ventilatsiooni korral ruumidest välja lühema ajaga. Seetõttu on määruses lühendatud ventilatsiooni käiduaega kahe tunni võrra, mis aitab kokku hoida energiakulusid. 

Ventilatsioonisüsteem peab hoone või selle eraldi kasutatava osa kasutamise ajal ning vähemalt üks tund enne ja pärast hoone kasutamist töötama maksimaalsel projekteeritud tootlikkusel. 

  • Vaata täpsemalt juhendist avalike hoonete tehnosüsteemide töö seadistamisest viiruse leviku tõkestamiseks:
  • Vaata lisaks: teabeleht koolidele ja haridusasutustele, kuidas viiruse olukorras ventilatsiooni käitada
  • 2021 aprillis toimus ventilatsiooniteemaline veebiseminar. Seminaril esinesid TTJA ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik, TTJA ehitusosakonna peaspetsialist Riina Tamm ning TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski ja TTÜ nooremteadur Alo Mikola.

Vaata järele (Facebook) 

Vaata järele (YouTube) 

Vaata järele (vene keeles, YouTube) 

SLAIDIMATERJALID: 

Ettekanded.pdf | 26.01 MB | pdf

Lühike meelespea mida jälgida koduse ventilatsiooni puhul: 

  • Viirus ei levi ventilatsiooni kaudu töökorras ventilatsioonisüsteemides.
  • Tuulutamine on väga oluline ja vajalik.
  • Vanades, loomuliku ventilatsiooniga hoonetes viivad väljatõmbelõõrid võimaliku viiruse koos väljatõmbeõhuga korterist välja. Loomuliku ventilatsiooni puhul on vajalik akende kaudu tuulutamine. Ventilatsiooniavasid ei tohi sulgeda, sest ventilatsiooni vähenemine tekitab olukorra, kus viirus püsib siseõhus kauem.
  • Kui naabri valesti paigaldatud pliidikubu puhub teise korterisse toidulõhna, tuleb sellest teada anda oma korteriühistule ning maja hoolduse ja korrashoiu eest vastutavale isikule. Vajaduse korral on võimalik teibiga sulgeda lõõr ventilatsioonirest, kust õhk sisse puhub. 
  • Nakkusohu tingimustes on vaja tagada hea ventilatsioon trepikodades, avades selleks aknaid. Liftide kasutamist on soovitatav vältida.
  • Terviklikult renoveeritud ja uuemad korterelamud on varustatud mehaaniliste ventilatsioonisüsteemidega. Nii väljatõmbeventilatsiooni kui ka soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni süsteemides liigub õhk alati õiget pidi ja puhas siseõhk on tagatud.
  • Ka uuemates hoonetes on soovitav tõhustada ventilatsiooni akna kaudu tuulutusega.
  • Kui pereliige on nakatunud, siis erinevalt avalikest hoonetest, kodude ventilatsioon ei ole piisav nakkuse levimise vältimiseks. Nakkuse edasikandumise vältimiseks tuleb nakatunud pereliige isoleerida eraldi tuppa.

Viimati uuendatud 31.01.2023