Kestlike toodete ökodisaini nõuded on kehtestatud EL määrusega (EL) 2024/1781 (ESPR). Määrusega asendatakse praegune energiamõjuga toodete ökodisaini direktiiv (direktiiv 2009/125/EÜ) ja laiendatakse selle reguleerimisala. Ökodisaini nõudeid hakatakse delegeeritud õigusaktide kaudu kehtestama konkreetsetele tooterühmadele või horisontaalselt (mitmele tooterühmale korraga).
Ökodisaini määruse nõuded kohalduvad igasuguste turule lastavate või kasutusele võetavate füüsiliste kaupade, sealhulgas komponentide ja vahetoodete suhtes. Määrust ei kohaldata toidule, söödale, ravimitele, veterinaarravimitele, sõidukitele, mikroorganismidele, inimpäritolu toodetele. Ökodisaini nõudeid ei kehtestata kaitse ja riikliku julgeolekuga seotud toodete suhtes, mis ei ole mõeldud kahesuguseks kasutuseks.
Konkreetsed ökodisaini nõuded, mis ühele või teisele tooterühmale kohalduvad, sätestatakse vastava tooterühmale või horisontaalselt mitmele tootegrupile korraga rakenduvas delegeeritud õigusaktis. Ökodisaininõuded on:
a) vastupidavus,
b) usaldusväärsus,
c) korduskasutatavus,
d) täiustatavus,
e) parandatavus,
f) hoolduse ja taastamise võimalus,
g) probleemsete ainete sisaldumine tootes,
h) energiakasutus ja -tõhusus,
i) veekasutus ja veekasutuse tõhusus,
j) ressursikasutus ja -tõhusus,
k) ringlussevõetud materjali sisaldus,
l) taastootmise võimalus,
m) ringlussevõetavus;
n) materjalide taaskasutamise võimalus,
o) keskkonnamõju, sealhulgas CO2 jalajälg ja keskkonnajalajälg,
p) eeldatav jäätmeteke.
Tooterühmad, millele esmajärjekorras (vastavalt delegeeritud õigusaktide kehtestamisele) hakatakse nõudeid rakendama:
- raud ja teras;
- alumiinium;
- tekstiiltooted, eelkõige rõivad ja jalatsid;
- mööbel, sealhulgas madratsid;
- rehvid;
- detergendid;
- värvid;
- määrdeained;
- kemikaalid;
- energiamõjuga tooted;
- info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tooted ja muu elektroonika.
Ökodisaini määrusest tulenevad peamised nõuded
Esitada tuleb vähemalt digitaalse tootepassi ja probleemsete ainetega seotud teavet. Asjakohasel juhul võivad hõlmata ka muud:
- teave toote toimivuse kohta seoses ühe või mitme tooteparameetriga, sealhulgas parandatavushinne, vastupidavushinne, CO2 jalajälg või keskkonnajalajälg;
- teave klientidele ja teistele asjaosalistele selle kohta, kuidas toodet paigaldada, kasutada, hooldada ja parandada, nii et selle mõju keskkonnale oleks võimalikult väike ja toode oleks võimalikult vastupidav, kuidas asjakohasel juhul installida kolmandate poolte operatsioonisüsteeme, samuti teave taastamiseks või taastootmiseks kogumise kohta ja selle kohta, kuidas toode olelusringi lõpus tagastada või kuidas seda käidelda;
- teave käitluskohtadele toote demonteerimise, korduskasutuse, taastamise, ringlussevõtu või olelusringi lõpus kõrvaldamise kohta;
- muu teave, mis võib mõjutada klientide kestlikke tootevalikuid ja seda, kuidas muud isikud peale tootja toodet käitlevad, et hõlbustada asjakohast kasutamist, väärtuse säilitamist ja nõuetekohast käitlemist olelusringi lõpus.
Toodete probleemsete ainete sisalduse teave peab olema kättesaadav asjaomaste toodete kogu olelusringi jooksul. Teave, mis võimaldab probleemseid aineid jälgida, esitatakse tootel või see peab olema kättesaadav tootel oleva andmekandja kaudu
Tootjal tuleb tagada, et delegeeritud õigusaktiga hõlmatud tootega on kaasas digitaalkujul tootejuhised kergesti arusaadavas keeles, mille määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Siiski tuleb tootjal esitada paberkandjal kokkuvõtlik ohutusteave ning klientide ja muude asjaomaste osalejate tervise ja ohutusega seotud juhised.
Tulemuslikkusnõuded kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega ja need põhinevad asjakohastel tooteparameetritel. Kehtestatakse miinimum ja maksimumväärtused. Tulemuslikkusnõuded peavad asjakohastel juhtudel vähendama ka märkimisväärset ohtu inimeste tervisele või keskkonnale. Teatavatele tooterühmadele kehtestatakse tulemuslikkusklassid, pidades seejuures silmas vastava tooterühma eripära. Tulemusklasside aluseks võidakse võtta üksikud parameetrid või koondhinded. Tulemuslikkusklasse võib väljendada absoluutnäitajates või mis tahes muul kujul, mis võimaldab võimalikel klientidel eelistada parimate tulemuslikkusnäitajatega tooteid.
Delegeeritud õigusaktidega määratakse selle märgise nõuded ja asjakohasus erinevatele tooterühmadele. Asjakohasusel juhul asendab see märgis ka senist energiamärgist. Ökomärgise kujundus ja sellel olevad andmed on veel välja töötamisel.
Toodetele ja nende osadele ning materjalide luuakse digitaalne tootepass, milles kajastatakse asjakohast teavet, et toetada toodete kestlikkust, edendada nende ringlust ja tugevdada õigusnormide täitmist. See teave on kättesaadav elektrooniliselt ja võimaldab tarbijatel, tootjatel ja järelevalveasutustel (sh tolliasutustel) lihtsamalt hinnata kestlikkust, ringlussevõetavust ja nõuete järgimist. Digitaalses tootepassis sisalduv teave sõltub konkreetsest tooterühmast, kuid võib hõlmata näiteks tulemuslikkusnõudeid, kasutatud materjale ja nende päritolu, parandatavust, ringlussevõetavust, olelusringi keskkonnamõju. Täpsemad nõuded digitaalsetele tootepassidele kehtestatakse vastavates delegeeritud õigusaktides.
Euroopa Komisjoni poolt luuakse digitaalse tootepassi register. Seal säilitatakse turvaliselt vähemalt kordumatuid tunnuskoode. Ettevõtjal, kes laseb toote turule või võtab selle kasutusele, tuleb registrisse üles laadida nõutavad andmed. Kui ettevõtja on nõutavad andmed registrisse üles laadinud, edastab register kõnealusele ettevõtjale automaatselt kordumatu registreerimistunnuse, mis on seotud registris konkreetse toote kohta üles laaditud kolme kordumatu tunnusega. Kordumatu tunnuskoodi olemasolu hakkab piiril kontrollima tolliasutus. Tunnuskoodi peab tolliasutusele esitama toodet vabasse ringlusesse lasta sooviv isik. Tolliasutus võib toote vabasse ringlusse lubada alles pärast seda, kui ta on kontrollinud vähemalt seda, et talle väljastatud või kättesaadavaks tehtud kordumatu registreerimistunnus ja kaubakood vastavad registris säilitatavatele andmetele.
Ettevõtjatel, kes kõrvaldavad kasutuselt tarbijale mõeldud müümata tooted otse või lasevad tarbijale mõeldud müümata tooted enda nimel kasutuselt kõrvaldada, tuleb selle kohta kord aastas avalikustada andmed selgel ja nähtaval viisil vähemalt oma veebisaidi kergesti juurdepääsetaval lehel. Andmed tuleb esitada iga-aastaselt eelneva majandusaasta kohta. Andmed, mida tuleb esitada:
- tarbijale mõeldud iga-aastaselt kasutuselt kõrvaldatud müümata toodete arv ja kaal tooteliikide või -kategooriate kaupa;
- toodete kasutuselt kõrvaldamise põhjused ja kohaldataval juhul hävitamise erand;
- kasutuselt kõrvaldatud toodete tarne osa, mis suunatakse kas otse või kolmanda isiku kaudu järgmiseks tegevuseks: ettevalmistamine korduskasutamiseks, sealhulgas taastamiseks, ringlussevõtuks, muuks taaskasutamiseks, sealhulgas energia taaskasutamiseks ja jäätmete kõrvaldamise toiminguteks kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 määratletud jäätmehierarhiaga;
- võetud ning kavandatavad meetmed, mille eesmärk on vältida tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamist.
Andmete esitamise nõue kohaldub alates 2026 aastast suurettevõtetele. Seda ei kohaldata mikro- ja väikeettevõtjate suhtes. Täpsemad nõuded andmete esitamise vormile kehtestatakse vastava delegeeritud õigusaktiga. Õigusakti kehtima hakkamiseni on kasutuselt kõrvaldatud müümata tarbekaupu käsitleva teabe avalikustamine ettevõtjale vormivaba.
Alates 19. juulist 2026 on suurettevõtetel keelatud tarbijale mõeldud müümata toodete (tekstiil ja jalatsid) hävitamine. Keskmise suurusega ettevõtjate suhtes kohaldub keeld alates 19. juulist 2030. Seda ei kohaldata mikro- ja väikeettevõtjate suhtes. Täpsemad nõuded kehtestatakse vastava delegeeritud õigusaktiga.
Tarbijale mõeldud müümata toodete hävitamise keelu erisust võimaldavad põhjused:
- tervise, hügieeni ja ohutusega seotud põhjused;
- toodetele on tekkinud kahjustused, mis on põhjustatud nende käitlemisest või mis avastatakse pärast seda, kui toode on tagastatud, ja toodet ei saa kulutõhusal viisil parandada;
- toode ei kõlba ettenähtud otstarbel kasutamiseks, võttes kohaldataval juhul arvesse liidu ja liikmesriikide õigusnorme ja tehnilisi standardeid;
- annetamiseks pakutud tooteid ei võeta vastu;
- tooted ei sobi korduskasutuseks ettevalmistamiseks või taastootmiseks;
- tooted on intellektuaalomandi õiguste rikkumise tõttu müügikõlbmatud, sealhulgas võltsitud tooted;
- hävitamine põhjustab kõige väiksema kahjuliku keskkonnamõju.
Viimati uuendatud 04.02.2026
