DSA kuulub kohaldamisele alates 17. veebruarist 2024 ja sellest tulenevad ühtsed kohustused kõigile Euroopa Liidus teenust pakkuvatele vahendusteenuste osutajatele, sh väljaspool Euroopa Liitu asutatud teenuseosutajatele.
Määrusest tulenevad nõuded on seatud proportsionaalselt teenusepakkujate suutlikkuse ja suurusega ning ühtlasi on kehtivad kohustused vastavad täpsemalt pakutavale teenusele (nt pelgalt teabe edastajad, teabe talletajad, digiplatvormid, veebipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid) ning teenustega kaasnevatele riskidele.
Nõuanded, kuidas käituda konto omanikuna, kui sotsiaalmeedia platvormi vastu on tekkinud kaebus, leiad siit.
Korduma kippuvad küsimused DSA-st tulenevate õiguste ja kohustuste kohta
1. Miks on regulatsiooni vaja?
Digiteenuseid hakati Euroopa Liidus esmakordselt reguleerima e-kaubanduse direktiiviga 2000/31/EÜ, mille jõustumisest on möödunud 20 aastat. Selle aja jooksul on digiteenused teinud hüppelise arengu. Samas on digiüleminek ja infoühiskonna teenuste kasutamise kasv toonud kaasa ka uusi riske ja probleeme teenusesaajate, äriühingute ja ühiskonna jaoks tervikuna, mida 20 aastat tagasi ei olnud võimalik ette näha.
DSA-ga tagatakse turvaline, prognoositav ja usaldusväärne digikeskkond, mis hõlbustab innovatsiooni ja kus põhiõigused, sealhulgas tarbijakaitse põhimõte, on tõhusalt kaitstud. Ühtlasi vähendab DSA siseturu killustumist ning loob tingimused innovaatiliste digiteenuste loomiseks ja ulatuslikumaks kasutamiseks siseturul. Vahendusteenuste osutajate vastutustundliku ja hoolsa käitumise tagamiseks ning siseturu toimimise parandamiseks kehtestati EL-i tasandil hulk sihipäraseid, ühtseid, tõhusaid ja proportsionaalseid kohustusi, mis arvestavad tänapäevase ja kiirelt areneva digikeskkonnaga.
2. Kellele DSA kohaldub?
DSA-st tulenevad nõuded kohalduvad kõikidele vahendusteenuste osutajatele, kes pakuvad teenuseid Euroopa Liidus, olenemata sellest, kus nad on asutatud. Sellega reguleeritakse muu hulgas müügiplatvorme, sotsiaalmeediaplatvorme, foorumeid ning veebipõhiseid pilve- ja majutusplatvorme. Määrusega kehtestatud kohustuste hulk sõltub teenuse määratlusest ja teenuseosutaja suurusest.
3. Millised DSA-st tulenevad rollid on TTJA-l ja teistel ametiasutustel?
TTJA on DSA kohane digiteenuste koordinaator ja järelevalveasutus Eestis. TTJA ülesandeks on DSA-st tulenevate korralduste ja muu teabe koordineerimine ning selle jagamine nii riigisiseselt kui Euroopa Komisjonile ja teiste liikmesriikide asutustele. Lisaks teostab TTJA järelevalvet määruse kohaldamise üle ja vajadusel tagab määrusest tulenevate kohustuste täitmise.
DSA reguleerib ka teiste pädevate ametiasutuste poolt teenuseosutajatele korralduste andmist. Nendeks ametiasutusteks on kõik Eesti ametiasutused, kellel on siseriikliku või Euroopa Liidu regulatsiooni kohaselt õigus teenuseosutajatele mistahes sisuga korraldusi anda. Teenuseosutajatele meetmete võtmiseks või teabe nõudmiseks esitatud korralduste andmisel tuleb Eesti pädevatel ametiasutustel sellest digiteenuste koordinaatorit teavitada.
Digiplatvormidel ja teabe talletamist võimaldavatel teenuseosutajatel (pilve- ja majutusteenuste pakkujatel) tekib kohustus teavitada kuriteokahtlusest asjakohast ametiasutust, kelleks Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet.
1. Millisel juhul on tegu vahendusteenuse osutajaga DSA mõistes?
Vahendusteenuse osutajad on kõik, kes pakuvad järgmisi infoühiskonna teenuseid: 1) pelgalt edastamise teenuseid, 2) vahemällu salvestamise teenuseid ja 3) teabe talletamise teenuseid.
2. Millisel juhul on tegu pelgalt edastajaga DSA mõistes?
Pelgalt edastaja puhul on tegu vahendusteenuse osutajaga, kes pakub teenusesaaja esitatud teabe edastamist sidevõrgu kaudu või sidevõrgule juurdepääsu (nt internetiteenuse pakkujad, internetipõhiste otsingumootorite pakkujad).
3. Millised kohustused on pelgalt edastajatel?
Pelgalt edastajal on võrreldes teiste teenuseosutajatega kõige vähem kohustusi. Pelgalt edastajad peavad muu hulgas jälgima, et nad on määranud ühtse kontaktpunkti ning nende teenusetingimused vastavad nõuetele. Sellistel teenuseosutajatel, kelle heaks töötab rohkem kui 50 inimest või kelle aastakäive või aastabilanss ületab 10 miljonit eurot, tekib lisaks läbipaistvusaruannete kohustus. Täpsemad kohustused oleme välja toonud meie juhendis pelgalt edastajatele.
1. Millisel juhul on tegu teabe talletajatega DSA mõistes?
Teabe talletaja on vahendusteenuse osutaja, kes teenusesaaja taotlusel talletab teenusesaaja teabe (nt veebimajutusteenus, pilveteenus).
2. Millised on teabe talletaja kohustused?
Teabe talletaja peab vastama pelgalt edastajatele ette nähtud nõuetele ning lisaks täitma teabe talletajatele eraldi ette nähtud kohustusi. Muu hulgas peab teabe talletaja võtma kasutusele teavitusmehhanismi, mille kaudu saavad teenuse kasutajad anda teada teenusekeskkonnas levivast ebaseaduslikust sisust ning teavitama kuriteokahtlustest teada saades asjakohast ametiasutust. Täpsemad kohustused oleme välja toonud meie juhendis teabe talletajatele.
1. Millisel juhul on tegu digiplatvormidega DSA mõistes?
Digiplatvorm on teabe talletamise teenus, mille käigus teenusesaaja taotlusel talletatakse ja levitatakse üldsusele teavet, välja arvatud juhul, kui mainitud tegevus on üksnes mõne teise teenuse vähetähtis kõrvalomadus või põhiteenuse vähetähtis funktsioon (nt digiajalehe kommentaarium, mis on artiklite avaldamisel vähetähtsaks funktsiooniks). Digiplatvormideks on näiteks sotsiaalmeediaplatvormid, müügiplatvormid, foorumid, kuulutuste lehed jmt.
2. Millised on digiplatvormi kohustused?
Digiplatvormid peavad täitma pelgalt edastajatele ja teabe talletajatele kehtestatud kohustusi. Lisaks näeb DSA digiplatvormidele ette eraldi lisakohustused, kuid vältimaks ebaproportsionaalse koormuse tekitamist on nende kohustuste täitmisest välistatud sellised teenusepakkujad, kelle heaks töötab vähem kui 50 inimest ja kelle aastakäive või aastabilanss ei ületa 10 miljonit eurot.
Digiplatvormide lisakohustuste hulka kuuluvad näiteks täiendavad läbipaistvuskohustused ja väärkasutuse vastaste meetmete võtmise kohustused. Platvormid peavad jälgima, et usaldusväärse teavitajana kvalifitseeritud isikute esitatud ebaseadusliku sisu teateid hinnatakse eelisjärjekorras. Samuti peavad digiplatvormid looma ettevõttesisese kaebuste menetlemise süsteemi ning tegema koostööd vaidluste kohtuvälise lahendamise organitega. Täpsemad kohustused oleme välja toonud meie juhendis digiplatvormidele.
1. Millisel juhul on tegu veebipõhise kauplemiskohaga DSA mõistes?
Müügiplatvormid ehk veebipõhised kauplemiskohad on digiplatvormid, kus võimaldatakse tarbijatel sõlmida kauplejatega lepinguid sidevahendi abil. Sellistel platvormidel tegutsevad erinevad kauplejad, kes ühist platvormi kasutades tarbijatega lepinguid sõlmivad. Veebipõhiseks kauplemiskohaks ei loeta kaupleja isiklikku e-poodi.
2. Millised reegleid peab müügiplatvormide DSA kohaldumisel täitma hakkama?
Müügiplatvormide puhul on tegu vahendusteenuste osutajatega, kes peavad täitma DSA-ga kõigile vahendusteenuse osutajatele ja ka teabe talletajatele kehtestatud reegleid. Lisaks peavad sellised müügiplatvormid, mis ei kuulu mikro- ja väikeettevõtjate (vähem kui 50 töötajaga ja aastakäive ega aastabilanss ei ületa 10 miljonit eurot) hulka, täitma ka DSA-s digiplatvormidele ja müügiplatvormidele kehtestatud erinõudeid. Täpsemad müügiplatvormide kohustused oleme välja toonud meie juhendis digiplatvormidele.
3. Kuidas vastutab müügiplatvorm kauplejate poolt esitatud ebaseadusliku sisu eest?
Müügiplatvorm ei vastuta ebaseadusliku sisu või tegevuse eest juhul, kui ta sellest teada saades sellise sisu kiiresti eemaldab või sellele juurdepääsu tõkestab.
Vastutusest vabastamise erandit ei kohaldu, kui teenusesaaja tegutseb teabe talletamise teenuse osutaja alluvuses või kontrolli all. Näiteks kui müügidigiplatvormi pakkuja määrab kindlaks kaupleja pakutavate kaupade või teenuste hinna, võib seda mõista nii, et kaupleja tegutseb selle digiplatvormi alluvuses või kontrolli all.
1. Millisel juhul on tegu väga suure digiplatvormi või internetipõhise otsingumootoriga DSA mõistes?
Väga suurteks digiplatvormideks ja internetipõhisteks otsingumootoriteks on sellised platvormid ja otsingumootorid, mida kasutavad kuus keskmiselt vähemalt 45 miljonit aktiivset kasutajat Euroopa Liidus. Väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid määrab oma otsusega Euroopa Komisjon, kes võib otsuse tegemisel tugineda platvormi või otsingumootori avaldatud andmetele või muudele Komisjonile teada olevatele andmetele.
2. Kust leian info väga suurtest veebiplatvormidest ja internetipõhistest otsingumootoritest?
Euroopa Komisjon haldab väga suurte digiplatvormidena ja väga suurte internetipõhiste otsingumootoritena käsitatavate digiplatvormide ja otsingumootorite loetelu. Loetelu on kättesaadav siin.
3. Kas TTJA hakkab väga suuri digiplatvorme ja internetipõhiseid otsingumootoreid menetlema?
Ei. Väga suurte digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite üle on järelevalve teostajaks määratud Euroopa Komisjon, kes teeb tihedat uurimisalast koostööd digiteenuste koordinaatoritega (Eestis saab digiteenuste koordinaatoriks TTJA). Mõningal juhul võib väga suurte digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite üle järelevalvet teostada ka liikmesriik, kus on teenusepakkuja peamine tegevuskoht. Kuna Eestis väga suuri digiplatvorme ja internetipõhiseid otsingumootoreid ei ole, siis TTJA DSA raames nende üle iseseisvalt järelevalvet tegema hakata ei saa.
4. Kuidas mõjutab DSA väga suurte digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite kasutamist Eestis?
TTJA teeb digiteenuste koordinaatorina uurimisalast koostööd Euroopa Komisjoniga, edastades vajaliku teabe asjaomaste rikkumiste kohta väga suurtes digiplatvormides ja internetipõhistes otsingumootorites. Sellise infovahetusega saab Euroopa Komisjon järelevalve teostamisel arvestada vahetult Eesti kasutajate tekkinud probleemidega.
Lisaks hõlbustab DSA Eesti pädevate korrakaitseorganite tööd teistes õigusaktides sätestatud võimalike õigusrikkumiste menetlemisel. DSA loob ühtse süsteemi korrakaitseorganite meetmete võtmise või teabe esitamise korralduste andmiseks kõigile vahendusteenuse osutajatele.
DSA kohaldumisel tekkis kvalifitseeritud kontrollitud teadlastel võimalus pääseda ligi väga suurte digiplatvormide ja internetipõhiste otsingumootorite andmetele, et viia läbi Euroopa Liidu süsteemseid riske käsitlevaid uuringuid. Kontrollitud teadlaste funktsioon on oluline meede ühiskondlike ja kasutajate vaimset tervist mõjutada võivate riskide tuvastamisel ja nendega võitlemisel.
DSA kohaldumisel pidid väga suured digiplatvormid võtma vajalikud meetmed, et hinnata usaldusväärse teavitajana kvalifitseeritud isikute esitatud ebaseadusliku sisu teateid eelisjärjekorras. See võimaldab ebaseadusliku sisu potentsiaalse kiirema eemaldamise platvormilt.
Täiendavalt muudab DSA väga suurtes digiplatvormides ja veebipõhistes otsingumootorites edastatud sisu turvalisemaks läbi sisu modereerimise, ennetusmeetmete võtmise ja väliste auditite läbimise kohustuste.
1. Kes on usaldusväärsed teavitajad?
Usaldusväärsed teavitajad on kõigist digiplatvormide pakkujatest sõltumatud isikud või ühingud, kes omavad ebaseadusliku sisu avastamiseks, tuvastamiseks ja sellest teatamiseks vajalikku oskusteavet ja pädevust. Digiplatvormidel on kohustus usaldusväärsete teavitajate teavitusi ebaseadusliku sisu kohta eelisjärjekorras hinnata.
2. Kuidas usaldusväärseks teavitajaks saadakse?
Usaldusväärseks teavitajaks saamiseks tuleb esitada sellekohane taotlus oma tegevuskohajärgse liikmesriigi digiteenuste koordinaatorile (Eestis on digiteenuste koordinaatoriks TTJA) ning tõendada, et vastatakse kõigile DSA-s kehtestatud tingimustele. Digiteenuste koordinaator otsustab usaldusväärse teavitaja staatuse andmise või andmata jätmise.
3. Millised on usaldusväärse teavitaja kohustused?
Usaldusväärne teavitaja peab esitama platvormidele teated hoolsalt, täpselt ja objektiivselt. Samuti on usaldusväärsel teavitajal iga-aastane aruandekohustus. Usaldusväärne teavitaja peab üldsusele kättesaadavaks tegema ja digiteenuste koordinaatorile edastama vähemalt kord aastas kergesti arusaadava ja üksikasjaliku aruande vaatlusalusel ajavahemikul esitatud ebaseadusliku sisu teadete kohta.
Nimekiri organisatsioonidest, kellele TTJA on omistanud usaldusväärse teavitaja staatuse
| Nimi | Kontakt | Periood | Valdkond |
| Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon | 600 0926 [email protected] Laki 25, 12915, Tallinn |
21.07.2025 - 20.07.2028 | autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumine |
| Axghouse Antipiracy OÜ |
+372 5906 8009 |
6.10.2025 - 5.10.2028 | intellektuaalomandi ja eraelu puutumatuse rikkumised |
| Eesti Pangaliit |
+372 611 6567 |
12.01.2026 - 11.01.2029 | intellektuaalomandi ja muude kaubanduslike õiguste rikkumised; pettused ja kelmused; ebaseaduslikud tooted |
Digiteenuste määrus annab teadlastele õiguse pääseda ligi väga suurte digiplatvormide (VLOP) ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite (VLOSE) andmetele, et uurida süsteemseid riske ja nende maandamise meetmeid.
Avalikult ligipääsetavate andmete saamiseks tuleb teadlastel pöörduda otse VLOPide või VLOSEde poole ja kasutada näiteks nende pakutavaid rakendusliideseid (API).
Mitteavalikele andmetele ligi pääsemiseks tuleb teadlastel täita taotlus, kus nad tõendavad DSA artikkel 40(8) toodud nõutele vastamist ja kirjeldavad oma uurimistööd. Taotlus tuleb esitada inglise keeles Euroopa Komisjoni hallatavas DSA Data Access Portal keskkonnas.
Andmetele ligipääsu reguleerib lisaks DSA artiklile 40 ka andmete ligipääsu delegeeritud akt.
Täiendavat infot andmetele ligipääsu kohta leiab Euroopa Komisjoni kodulehelt. Küsimuste korral pöörduge [email protected].
1. Kuidas määratakse vaidluste kohtuvälised lahendamise organid?
Vaidluste kohtuvälised lahendamise organid sertifitseerib digiteenuste koordinaator (Eestis on digiteenuste koordinaatoriks TTJA) vastava taotluse alusel, kui organ on tõendanud, et vastab DSA-st tulenevatele nõuetele.
2. Kes on Eestis vaidluste kohtuväliseks lahendamise organiks?
Hetkel Eestis vaidluste kohtuvälist lahendamise organit sertifitseeritud ei ole.
3. Milliseid vaidlusi sertifitseeritud kohtuvälistes organites lahendatakse?
Kohtuvälistes organites saab lahendada järgmiste otsustega seotud vaidlusi:
a) otsused teabe eemaldamise, tõkestamise või nähtavuse piiramise osas;
b) otsused teenusesaajale teenuse osutamise täielikult või osaliselt peatamise või lõpetamise osas;
c) otsused teenusesaaja konto peatamise või sulgemise osas;
d) otsused teenusesaaja esitatud teabe monetiseerimise võimaluse peatamise, lõpetamise või selle muul viisil piiramise osas.
Vaidluste kohtuvälise lahendamise organil ei ole õigust teha asjas pooltele siduvat lahendit. Vaidluste lahendamine peab teenusesaajatele olema kättesaadav tasuta või nominaalse tasu eest.
Viimati uuendatud 17.03.2026
