Avaliku raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ja läbilaskevõime

Kasutustasu kehtestatakse rööbasteele juurdepääsu eest teenindusrajatiste piires ja neis teenuste osutamise eest.

Kasutustasu koosneb raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastava teenuse osutamise otsestest kuludest, millele võib lisada Raudteeseaduse (Rdts) § 99 lõikes 1 nimetatud lisatasusid.

Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika, milles sätestatakse täpsemad tasu määramise alused raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste, sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa ja teenindusrajatise kasutamise eest, ning Rdts §-s 99 nimetatud lisatasude arvutamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Kasutustasu määratakse hiljemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust.

Läbilaskevõime jaotamist korraldab raudteeinfrastruktuuriettevõtja

Vastavalt Rdts-le on läbilaskevõime jaotamise organ raudteeinfrastruktuuriettevõtja või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Konkurentsiamet tegi 05.03.2015 otsuse nr 6.1-2/15-001, millega rahuldas AS-i Eesti Raudtee taotluse alustada sõltumatut raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise korraldamist. Samuti tegi Konkurentsiamet 22.09.2017 otsuse nr 6-2/2017-001, millega rahuldas Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i taotluse alustada sõltumatut raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise korraldamist. Mõlemat otsust uuendati 21.12.2018, millega otsustati sõltumatu raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise korraldamisega jätkamine (otsused nr 6-5/2018-004 ja 6-5/2018-003).

Avalikku raudteed majandav raudteeinfrastruktuuriettevõtja korraldab raudteeinfrastruktuuri kasutamist läbilaskevõime jaotamise teel, eraldades raudteeveoettevõtjatele Rdts-s ettenähtud alustel ja korras läbilaskevõimeosasid rongiliinina või sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosadena. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kannab liiklusgraafikusse esimese eelistusena rongiliinid, mis on vajalikud avalikuks reisijateveoks rahvusvahelises otseühenduses. Teise eelistusena kantakse liiklusgraafikusse rongiliinid riigisiseseks avalikuks reisijateveoks.

Läbilaskevõimet võib taotleda:

1. raudteeveoettevõtja, kellel on raudtee reisijateveo või kaubaveo tegevusluba ja ühtne ohutustunnistus;
2. rahvusvaheline raudteeveoettevõtjate ühendus;
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), vastav pädev asutus;
4. vedaja, kaubasaatja ja kombineeritud veoteenuseid osutav ettevõtja, kelle puhul läbilaskevõime omandamise huvi on seotud avalike teenuste osutamise või ärihuviga.

Raudteeinfrastruktuuriettevõtja avaldab raudteevõrgustiku teadaande oma veebilehel hiljemalt neli kuud enne Rdts § 85 lõikes 1 sätestatud tähtaega ning on kohustatud hoidma raudteevõrgustiku teadaande ajakohasena ja tegema sellesse vajaduse korral parandusi.

Kui läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetluses ilmneb, et kõiki raudteevõrgustiku mingi osaga seotud põhjendatud taotlusi ei ole võimalik rahuldada, tunnistab raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteevõrgustiku selle osa raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks ning teavitab sellest viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja Konkurentsiametit. Läbilaskevõime ammendumise korral võib raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt võetav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu lisaks Rdts § 98 lõikes 1 sätestatud kasutustasule sisaldada läbilaskevõime ammendumise tasu, mis kajastab raudteeinfrastruktuuri ülekoormatuse korral tekkivat läbilaskevõime ammendumist raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt kindlaksmääratud raudteeinfrastruktuuri osas. Läbilaskevõime ammendumise tasu saadakse vastava raudteeinfrastruktuuri osa läbilaskevõime enampakkumise teel, kus läbilaskevõimeosad saavad kõrgeima pakkumise teinud taotlejad.