Alkoholi müügiks jaekaubanduse, hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusaladel ei ole vaja eraldi sellekohast luba ega litsentsi.
Teha tuleb vaid kaks teavitust:
1) esitada majandustegevusteade majandustegevusregistrisse (MTR) ja
2) teavitus Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA).
Teavituste tegemine on tasuta.
Kui oled vajalikud andmed ära esitanud, siis pea meeles, et sul on andmete muutumisel nende uuendamise kohustus. Kui aga lõpetad alkoholi müümise või ettevõtte tegevuse üldse, siis tuleb sul need andmed ise ära muuta ka majandustegevusregistris.
Kui vajad abi registrikande tegemisel või soovite esitada kandega seonduvaid küsimusi, saad pöörduda otse MTR-i poole – [email protected] või 6687080.
Müügikoht
Müügisaal
Seda, millistele nõuetele peab vastama kauplus või millistele toitlustusettevõte, kus alkoholi müüakse, alkoholiseadus täpselt ei reguleeri. Küll aga tuleb silmas pidada, et alkohoolse joogi jaemüük on lubatud üksnes müügisaaliga müügikohas. Praktikas käsitletakse „müügisaalina“ ümbritsevast keskkonnast eraldatud ruumi, kuhu on tarbijal võimalik ostu sooritamiseks sisse astuda.
Samas juhime tähelepanu, et kuna kohalikel omavalitsustel on oma haldusterritooriumil õigus kehtestada täiendavaid müügikoha ja müüdava alkoholi sortimendiga seotud piiranguid, võib juhtuda, et Teie tegutsemispiirkonnas kehtivad näiteks nõuded müügisaali suurusele või piirangud sellise alkoholi müügikoha paiknemisele teiste asutuste läheduses. Seetõttu tuleks ennast kurssi viia ka selles kohalikus omavalitsuses, kus alkoholi müüa kavatsetakse, kehtivate täiendavate nõuetega.
Kassaaparaat
Kaupluses ja toitlustusettevõttes on kohustuslik fikseerida kõik alkohoolse joogi müügitehingud kassaaparaadis. Kassaaparaadi puudumisel ei või müügikohas alkoholi müüa. Pangamakseterminali kasutamine kaardimakse jaoks ei ole võrdsustatav kassaaparaadi kasutamisega ning see ei asenda kassaaparaati.
Müügikohas olev alkohol
Hulgikaubanduse, jaekaubanduse või toitlustamise tegevusalal tegutseva ettevõtja või asutuse müügikohas ja selle juurde kuuluvas laos või muus kauba hoiuruumis on lubatud hoida või ladustada vaid sellist alkoholi (sõltumata selle alkoholi kuuluvusest ja hoidmise või ladustamise eesmärgist), mis on märgitud majandustegevuse registri andmetes selle tegevuskoha kohta.
Tasub teada ka seda, et kui alkohoolse joogi jaemüügile on õigusaktiga kehtestatud kitsendused alkohoolse joogi sortimendi suhtes, on alkohoolse joogi müügikohas keelatud hoida või ladustada lubatud sortimendi hulka mittekuuluvat alkohoolset jooki, sõltumata selle alkohoolse joogi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.
Näiteks kui kohalik omavalitsus on kehtestanud nõude, et kanget alkoholi võib müüa vaid siis, kui müügisaal on teatud suurusega, ei või sellest väiksemas müügikohas olla alkoholi, mida selle väiksusest tulenevalt seal müüa ei või. Sama piirang rakendub näiteks avalikel üritustel, kui kohalik omavalitsus on kitsendanud müüa lubatava alkoholi sortimenti. Alkoholi, mida avalikul üritusel müüa ei ole lubatud, ei või avalikul üritusel üheski müügikohas ka olla.
Müüdav alkohol peab olema kantud alkoholiregistrisse.
Alkohoolsed joogid tuleb kõigis kauplustes paigutada teistest kaupadest eraldi, olenemata müügikoha suurusest. Alkohoolseid jooke ei tohi paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku. Alkoholi väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist. Erandiks on müügisaali see ala, kus asub kassaaparaat ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav.
Kuna alkoholiseadus ei näe ette kindlat ja ainuvõimalikku lahendust alkohoolsete jookide nähtavuse piiramiseks, saab ja peab seaduses sätestatud väljapanekunõuete täitmiseks sobivaima lahenduse iga kaupleja ise leidma. Üks turul enam levinud praktika on alkoholi paigutamine eraldi piiratud alale või osakonda - alkohoolsed joogid asuvad kaupluse ühes nurgas või servas ning alkoholi nähtavuse piiramiseks on müügisaali poolsetes külgedes kasutatud kaubariiuleid, vaheseinu jms. Kuigi alkoholiseadus ei kohusta paigutama alkohoolseid jooke kaupluse ühte nurka või külge, tagab selline lahendus praktikas kõige efektiivsemalt alkoholi väljapanekunõuete täitmise. Sel juhul satub alkohoolsete jookide juurde reeglina vaid see tarbija, kes neid tooteid osta soovib.
Teistest kaupadest eraldi
Alkohoolsete jookide müügialal ei tohi müüa mistahes teisi kaupu, sh alkoholivabasid jooke, ning alkohoolsete jookide riiulitel ei tohi olla alkohoolsed joogid segamini teiste kaupadega. Alkohoolsete jookide külmikusse ei tohi paigutada teisi kaupu, näiteks alkoholivabasid tooteid.
Kui müügikohas on vaid üks külmik, tuleb jälgida, et külmikus on alkohoolsed joogid paigutatud nii, et need ei oleks teiste kaupadega segamini. Üks võimalik variant on kasutada külmikutes kaupade üksteisest eraldamisel riiuli vahejagajaid.
Valitud lahenduste juures tuleb alati lähtuda seaduse eesmärgist vähendada alkoholi eksponeeritust avalikus ruumis ja klientide vältimatut kokkupuudet alkoholiga.
Kinkekorvid või -komplektid, mis koosnevad alkohoolsest joogist ja muust kaubast, tuleb paigutada alkohoolsete jookide väljapaneku juurde. Neid tooteid ei ole lubatud müüa mujal müügisaalis. Seevastu muid kaupu, mille koostises on alkohol (näiteks kommid, šokolaad), ei tohi alkoholi müügialal hoida, need tuleb paigutada teiste sarnaste kaupade juurde mujale müügisaali.
Näiteks alkoholi sisaldavatele kommidele ja jäätisele ei kohaldu alkoholiseaduse regulatsioon. Õiguslikus mõttes ei ole tegemist alkoholiga vaid toiduga. Seetõttu ei pea neid paigutama alkoholiosakonda. Samas tuleks kauplejatel pöörata alkoholiga toitude puhul tähelepanu sellele, kas ja kellele toodet müüakse ning kuidas on tooted kaupluses paigutatud. Samuti tasub märkimisväärse alkoholisisaldusega toidu puhul mõelda sellele, kuidas anda tarbijatele selge teave toote alkoholisisalduse kohta, et tarbija ei teeks eksitusest ostuotsust, mida ta teha ei soovinud. Näiteks võiks alkoholiga kommid paigutada nii, et need ei oleks lastele kergesti kättesaadavad. Samuti tasub hinnata, kas toodet on sobiv müüa alaealisele. Tasub võtta meetmeid, et lapsevanem ei ostaks kogemata neid tooteid oma lapsele. Kauplejal tuleb rakendada pakutava kaubaga eripäraga vastavuses olevaid meetmeid. Olles teadlik ohtudest, mida kaup võib põhjustada, tuleb valida ohu vältimiseks sobiv tegevus. Tegemist on ka tarbijakaitseseadusest tuleneva kaupleja kohustusega.
Vältimatu kokkupuude
Alkohoolsete jookide väljapaneku müügiala ei tohi paikneda müügikohas peamiste käiguteede juures või ees. Kaupleja poolt müügikohas kaupade paigutamine viisil, et tarbija suunatakse erinevaid kaupu valides läbi alkohoolsete jookide müügiala, sektsiooni või alkohoolsete jookide riiuli/riiulite vahelt, ei ole lubatud. Ühtlasi ei saa lugeda aktsepteeritavaks seda, kui tarbijad peavad kassajärjekorras olles alkohoolsete jookide vahekäigus seisma.
Kui müügikohas paikneb mitu kassat ja üks kassadest on ettenähtud alkohoolsete jookide eest tasumiseks, peab kaupleja töökorralduslikult tagama müügikohas tarbijale võimaluse tasuda ostetud kauba eest kassas, mis ei paikne alkohoolsete jookide müügialal või mis ei ole alkohoolsete jookide müügikassa.
Märgatav nähtavus
Alkohoolsed joogid peavad muust müügisaalist olema eraldatud seintega, riiulitega või muul viisil. Alkohoolsed joogid ei tohi olla tarbijatele eksponeeritud. Tehnilise lahenduse alkohoolsete jookide märgatavalt nähtavuse nõude täitmiseks müügikohas valib iga kaupleja ise.
Alkohoolsed joogid võivad olla kaupluse külastajale nähtavad juhul, kui nende väljapanek asub müügisaali selles osas, kus on kassaaparaat, ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav. Siin on silmas peetud olukorda, kus alkohol on paigutatud riiulisse teenindusleti taha, kusjuures letis teenindab kliente müüja ning tarbija ei saa ise antud letist alkoholi võtma minna, alkohol on n-ö müüja selja taga.
Müügikohas on lubatud märgistada alkohoolse joogi müügiala vastava sildiga (näiteks: Alkohoolsed joogid või Alkohol), kuid silt peab olema samas stiilis ja suuruses kui müügikohas müüdavate teiste kaupade märgistussildid, ega tohi olla silmatorkavamad kui ülejäänud sildid.
Vältida tuleb alkoholi väljapanekule lisatähelepanu tõmbamist.
Alkohoolsete jookide väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav väljastpoolt müügikohta näiteks parklast, kaubanduskeskuse koridorist, müügikoha sissepääsu juurest, läbi vaateakende või tänavalt.
Alkohoolse joogi esitlemine ehk degusteerimiseks pakkumine
Alkohoolse joogi esitlus (nn degustatsioon) on lubatud alkohoolse joogi müügile spetsialiseerunud müügikohas, messil, laadal või muul samalaadsel üritusel, välja arvatud peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise paigas selle ürituse toimumise ajal.
Alkohoolse joogi esitlus on lubatud kaupluse alkoholimüügi alal, kuid sellisel juhul peab jälgima, et alkohoolse joogi esitlus ei oleks märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist.
Kaupluses alkoholi esitlust läbi viies ei ole lubatud valmistada alkoholisegu (jook, mis koosneb kahest või enamast komponendist, millest vähemalt üks on alkohoolne jook, ehk kokteili).
Alkohoolsete jookide puhul tuleb lisaks müügihinnale avaldada alkohoolse joogi liik ja nimi. Müügikohas kohapeal tarbimiseks mõeldud alkoholi puhul tuleb avaldada ka müügihinna eest saadava alkohoolse joogi kogus.
Alkohoolse joogi müügihinda ei ole lubatud avaldada selliselt, et tarbijale on samaaegselt nähtavad alkohoolse joogi algne ja uus müügihind. Näiteks on keelatud avaldada hinnateave viisil “enne 5,99€, nüüd 3.99€”. Alkohoolse joogi algset ja uut müügihinda ei ole lubatud avaldada ei hinnasildil ega ostutšekil või arvel, samuti mitte e-poes ega mobiilirakenduses või muus tellimiskeskkonnas või -platvormil.
Alkohoolsete jookide soodustingimustel müügi korral tohib tarbijale näidata üksnes alkohoolse joogi müügihinda koos allahindlusprotsendiga või saadava soodustusega.
Näiteks kui viimase 30 päeva madalaim hind on olnud 10 eurot ja soovitakse teha allahindlust 8 eurole, võib kuvada müügihinna 8 eurot ja allahindluse 20% või soodustuse 2 eurot.
Alkoholi jaemüük on kauplustes lubatud ajavahemikul 10.00 kuni 22.00. Ainsateks eranditeks sellele üldreeglile on rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama reisijatele ette nähtud alal ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal asuvad müügikohad - neile piirang ei kohaldu.
Kohtades kus on lubatud alkoholi pakkuda kohapealseks tarbimiseks (näiteks toitlustus- ja majutusasutused, avalikud üritused), viidatud kellajaline müügipiirang ei kehti, kuid ka nendes müügikohtades ei tohi siiski alkoholi ajavahemikus 22.00-10.00 kaasa müüa. Ühtlasi on alkoholi tarbijale üleandmine kullerteenuse osutamisel keelatud ajavahemikul kella 22.00-st kuni 10.00-ni.
Tuleb silmas pidada, et kohalikul omavalitsusel on õigus seada alkoholi jaemüügile kohapealseks tarbimiseks täiendavaid kellaajalisi piiranguid. Seetõttu tuleks näiteks toitlustus- või meelelahutusasutuses alkoholi müümise sooviga kindlasti enne ka kohaliku omavalitsuse käest kellaajalised piirangud üle küsida.
E-kaubanduse korras on alkoholi jaemüük lubatud üksnes majandustegevuse registri andmetes märgitud ettevõtja kaupluse või toitlustusettevõtte kaudu. See tähendab, et alkoholi tohib e-poes müüa üksnes siis, kui ettevõtjal on olemas ka nö füüsiline müügikoht.
Majandustegevuseregistrisse peab ettevõtja esitama nii füüsilise müügikoha andmed, kui ka veebilehe aadressi, kus ta alkoholi müüb. Veebileht on samuti ettevõtja tegevuskoht.
Alkoholi on keelatud müüa joobeseisundile viitavate tunnustega isikule. Ühtlasi ei tohi müüja teadvalt teenindada isikut, kes ostab alkohoolset jooki selle joobeseisundile viitavate tunnustega isikule pakkumise või üleandmise eesmärgil.
Oluline on teada, et joobeseisundiks ei peeta mitte üksnes alkoholijoobest, vaid ka narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit. Müümise juures omab tähendust vaid see, kas alkoholi ostjal esinevad selgelt tajutavad joobeseisundile viitavad tunnused. Müüja ei pea hakkama kontrollima ostja joobeseisundit, selline õigus on vaid politseiametnikul.
Joobeseisundile viitavad tunnused ja joobeseisundi tuvastamise viisid on loetletud sotsiaalministri 26.06.2014 määruses nr 37 “Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise viisid”. Joobeseisundile viitavate tunnuste esinemist saab müüja tuvastada vaatluse alusel ja kui isik tundub olevat “purjus”, ei tohi talle alkoholi müüa. Samas tuleb eristada joobeseisundit ja psüühikahäiret või vaimset alaarengut, mille puhul võib inimese käitumises esineda sarnaseid tunnusjooni. Alkoholi müümine on siiski keelatud vaid joobeseisundile viitavate tunnustega inimesele.
Vanusega seotud müügi ja üleandmise keeld
Alkohoolse joogi pakkumine, võõrandamine või üleandmine alaealisele, st alla 18-aastasele isikule, on keelatud. Sellest nõudest kinnipidamiseks on müüjal õigus, ja teatud juhtudel kohustus, kontrollida ostja vanust.
Alkohoolset jooki ei tohi teadvalt võõrandada ega üle anda isikule, kes võtab alkohoolse joogi vastu selle alaealisele pakkumise või üleandmise eesmärgil.
Ostja vanuse kontrollimine
Müüja peab alkohoolse joogi müümisel tuvastama ostja vanuse veendumaks, et toodet ei müüda alaealisele. Nõue kehtib ka e-kaubandusele. Ostja vanus tuleb tuvastada isikut tõendava dokumendi alusel.
Ostja vanust ei pea müüja tuvastama üksnes siis, kui:
a) ostja on ilmselgelt üle 18 aasta vanune (müüja hindab ostja vanust visuaalse vaatluse teel) või
b) kui müüja teab ostjat ja seeläbi teab, et ta on üle 18 aasta vanune.
Kui müüja kahtleb, kas ostja on üle 18 aasta vanune ehk täisealine, peab müüja ostja vanuse kindlaks tegema.
Ostja vanus tuvastatakse isikut tõendava dokumendi alusel. Ettevõtja võib vanuse tuvastada ka Eesti äpi kaudu esitatud isiku tõendava dokumendi alusel. Müüja peab siinjuures paluma ostjal avada ka oma foto, et müüja saaks veenduda, et dokumendi esitaja on sama isik, kes on dokumenti kantud.
Isikut tõendavale dokumendile märgitud sünniaja alusel peab müüja tegema kindlaks, kas talle dokumendi esitanud ostja on üle 18 aasta vanune. Lisaks peab müüja kontrollima, et talle dokumendi esitanud isik on sama, kelle foto on dokumendile kantud. Selleks peab müüja visuaalse vaatluse teel võrdlema ostjat ja dokumendil olevat fotot.
Alates 2016. aastast lähtuvad alkoholi jaemüüjad isikut tõendava dokumendi küsimisel vabatahtlikult kokkuleppest küsida alkoholi ostmisel dokumenti kõigilt klientidelt, kes paistavad olevat alla 30-aastased. Vastava märgise ja lisasoovitused leiab Kaupmeeste Liidu alkoholimüügi juhendist.
Et vältida alkohoolse joogi müümist või üleandmist alaealisele, tuleb isiku vanus tuvastada nii selle e-kaubanduses müümise ajal kui tarbijale üleandmise hetkel. Näiteks, kui alkohoolne jook tellitakse ettevõtja veebipoest ja see saadetakse tarbijale postiga, peab saadetise väljastamisel tuvastama selle väljavõtja vanuse. See tähendab, et saadetise väljastamiseks võib kasutada vaid sellist pakiautomaati, mis vanuse tuvastab. Samuti peab isiku vanuse tuvastama näiteks kuller, kes annab üle tellimuse, mis sisaldab alkohoolset jooki. Alkohoolse joogi müüja peab tagama, et tema poolt valitud kauba kättetoimetamise protsess tervikuna tagaks selle, et alkohoolset jooki ei antaks üle alaealisele.
Alaealise töötamise piirang
Alaealist ei ole lubatud rakendada sellistel ülesannetel, kus ta tegeleks alkoholi käitlemisega.
Seadus lubab alaealist rakendada alkoholi käitlemisel vaid väga piiratud juhtudel, näiteks kaubanduslikul eesmärgil ladustamisel või edasitoimetamisel, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga. Seetõttu ei ole lubatud alaealisel viia toitlustuskohas alkoholi lauda ega seda kliendile välja valada.
Alkohol, tubakatooted ja narkootikumid avalikel üritustel
Juhend on koostatud eesmärgiga anda ülevaade alkoholi ja tubakatoodete müümise ning tarbimisega seonduvatest peamistest nõuetest avalike ürituste kontekstis ja KOV-ide võimalustest piiranguid seada ning järelevalvet teostada. Lisaks käsitletakse juhendis seda, miks on oluline avalikel üritustel pöörata tähelepanu ka narkootikumide tarvitamisega seotud probleemidele ning tuuakse välja meetmed, mille rakendamisel saaks avalikel üritustel uimastitarvitamise kahjusid vähendada.
Alkoholi reklaam
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet soovitab tutvuda alkoholi reklaami juhendiga.
- Kas mul on alkoholi müügiga alustamiseks vaja luba?
Ei, eraldi luba ei pea sa selleks taotlema. Küll aga pead vajalikud andmed esitama majandustegevusregistrile ja Põllumajandus- ja Toiduametile.
- Soovin müüa laadal/kontseril alkoholi. Kas ma võin seda teha?
Jah, avalikul üritusel on üldjuhul lubatud alkoholi müüa. Küll aga soovitame uurida avaliku ürituse korraldajalt ja kohalikult omavalitsuselt, kelle territooriumil üritus toimub, kas kohalik omavalitsus on alkoholimüümist piiranud või seadnud sellele lisatingimusi. Alkoholi müümiseks avalikul üritusel ei ole vaja esitada majandustegevusteadet majandustegevusregistrile.
- Tahan müüa alkoholi veebipoes. Mis ma pean selleks tegema?
Alkoholi veebipoes müümine eeldab seda, et ettevõtjal on olemas ka füüsiline müügikoht. Selleta ei saa enda veebipoes alkoholi müüa. Kui füüsiline müügikoht on olemas ja selle andmed on majandustegevusregistris, siis tuleb majandustegevusregistris registreerida ka veebileht ja esitada nõutud andmed sellegi tegevuskoha kohta. Ühtlasi tasub üle kontrollida, kas kõik registris olevad andmed on õiged või on vaja neid ajakohastada.
- Kas veebis alkoholi müümiseks piisab toitlusettevõtte loomisest, mis tegelikult toitlustusasutusena ei tegutse?
Alkoholi e-poe vahendusel müümine eeldab, et ettevõtjal on kas kauplus või toitlustusettevõte, mille kaudu ta tavapäraselt alkoholi müüb. Seega kui ettevõtja tegelikult ei müü toitlustusettevõtte kaudu alkoholi ehk ettevõte reaalselt ei tegutse, siis ei saa alkoholi müüa ka e-poes.
- Kuidas ma saan avalikul üritusel müüa kokteile, kui kohalik omavalitsus on väliüritustel ära keelanud kange alkoholi müümise?
Kui kohalik omavalituses on kehtestanud alkoholi sortimendile piirangu, näiteks keelanud väliüritustel ära kange alkoholi müümise, siis ei saa üritusel teha ka alkoholiga kokteile, mille üheks koostisosaks on kange alkohol. Sellise piirangu korral ei või kanget alkoholi müügikohas ka olla. Kui on soov müüa kokteile, siis saab müüa tootja poolt valmis toodetud ja pakendatud alkoholisegusid, mille kangus ei ületa kohaliku omavalituse poolt kehtestatud piirangut.
- Kas täitemenetluses alkoholi müümise korral peab kohtutäitur esitama majandustegevusteate?
Täitemenetluse käigus on lubatud alkohoolset jooki müüa (AS § 40 lg 1 p 11). Kohtutäitur ei pea täitemenetluses alkoholi müümise korral esitama majandustegevusteadet. Alkoholi müümist ei saa sellises olukorras pidada kohtutäituri majandustegevuseks ja kohtutäiturit ettevõtjaks. Kohtutäituri poolt müümine toimub täitemenetluse raames ametitoimingu kaudu ning sealjuures jääb kohtutäitur avalik-õigusliku ameti pidajaks.
- Kas vanuse tuvastamiseks võib kasutada Eesti äpi kaudu esitatud isikut tõendavat dokumenti?
Jah. Isikut tõendava dokumendi võib ostja esitada Eesti äpi kaudu ja see on võrdne isikut tõendava dokumendi alusel isikusamasuse tuvastamisega. Kas ettevõtja seda võimalust tarbijale pakub, on ettevõtja vabatahtlik otsus.
Samas on sarnaselt tavapärase isikut tõendava dokumendi alusel vanuse tuvastamisega oluline:
1) arvutada sünniaja alusel õigesti ostja vanus;
2) veenduda, et dokumendi esitaja on dokumendi fotol kujutatud isik. Selleks tuleb paluda tarbijal avada foto.
Viimati uuendatud 19.03.2026
