Avalik sektor on kohustatud jälgima digiligipääsetavuse nõudeid 2019. aastast. Nõuded on kehtestatud Euroopa Liidu direktiiviga EL 2016/2102 ning need on üle võetud avaliku teabe seadusesse. Avalikule sektorile kohalduvad ligipääsetavusnõuded on kirjas Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardis EN 301 549 V3.2.1.
Liitu digiligipääsetavuse uudiskirjaga!
Ligipääsetavuse nõuete kehtima hakkamisest
Euroopa digiligipääsetavuse standardi nõuded rakenduvad vastavalt sellele, kas tegemist on mobiilrakendusega või veebiga ning vastavalt esmakordsele avaldamisele:
- Kui veebileht on esmakordselt avaldatud pärast 23.09.2018, siis peab veebileht ligipääsetav olema alates 23.09.2019.
- Kui veebileht on esmakordselt avaldatud enne 23.09.2018, siis peab veebileht ligipääsetav olema alates 23.09.2020.
- Mobiilirakendustele hakkavad nõuded kehtima alates 23.06.2021.
Euroopa digiligipääsetavuse standardi nõudeid täitvateks isikuteks on avaliku teabe seaduse alusel:
- riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused;
- avalik-õiguslikud juriidilised isikud;
- eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sh ostutavad avalikke teenuseid.
Euroopa digiligipääsetavuse standardi nõudeid ei pea täies mahus rakendama, kui see nõuab ebaproportsionaalselt suurt pingutust. Selle jaoks on vajalik teha eraldiseisev hindamine. Muu hulgas tuleb arvestada ligipääsunõudeid täitva isiku suurust, ressurssi ja tüüpi ning hinnangulisi kulusid võrreldes eeldatava kasuga erivajadusega inimeste jaoks. Hinnang ebaproportsionaalsuse kohta tuleb avaldada ligipääsetavuse teates ning võimaluse korral pakkuda teabele ligipääsuks alternatiive.
Avaliku teabe seadus välistab mõned teabevaldajad. Nendeks on:
- meediateenust osutavad teabevaldajad (Eestis ERR);
- koolid ja koolieelsed lasteasutused, st alusharidus-, põhiharidus-, keskharidus-, huviharidus- ja kutseharidusasutused (v.a. üldinfo, sh vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamine);
- teabevaldajaga võrdsustatud isikud, kelleks saab olla näiteks juriidiline isik, kes kasutab riigi või omavalitsuse eelarvest saadavaid vahendeid või omab tegevuses monopoolset turuosa.
Vaata täpsemalt avaliku teabe seaduse § 32 lõikest 6.
Ligipääsetavuse kohustus ei laiene Euroopa Liidu direktiivi EL 2016/2102 artikkel 1 lõikes 4 nimetatud veebilehtede ja mobiilirakenduste sisule (avaliku teabe seadus § 32 lõige 3).
Selleks sisuks on:
- kontoritarkvara failiformaadid, mis on avaldatud enne 23.09.2018, v.a. kui selline sisu on vajalik avaliku sektori asutuse täidetavate ülesannetega seotud pooleliolevate haldustoimingute jaoks;
- eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid, mis on avaldatud enne 23.09.2020;
- reaalajas esitatavad ajas muutuvad meediumid;
- internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused, tingimusel, et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave ligipääsetaval digitaalsel kujul;
- kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda avaliku sektori asutus ja mida selline asutus ei saa mõjutada;
- kultuuripärandi kogudes olevate esemete reproduktsioonid, mida ei ole võimalik täielikult ligipääsetavaks teha, sest:
- ligipääsetavusnõuded ei ühildu eseme säilitamisega või reprodutseerimise autentsusega (nt kontrast) või
- puuduvad sellised automatiseeritud ja kulutõhusad lahendused, mis võimaldaksid kergesti kätte saada käsikirjade või muude kultuuripärandi kogudes olevate esemete teksti ja muuta see ligipääsetavusnõuetega ühilduvaks sisuks;
- ekstranettide (partnervõrgud) ja intranettide (sisevõrgud) sisu, mis on suunatud kinnisele isikute ringile ning avaldatud enne 23.09.2019, kuni selliseid veebilehti muudetakse oluliselt;
- selliste veebilehtede ja mobiilirakenduste sisu, mida võib käsitada arhiivina, st need veebilehed sisaldavad ainult sisu, mida ei ole vaja pooleliolevate haldustoimingute jaoks ja mida ei ajakohastata ega muudeta pärast 23.09.2019.
Euroopa digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 ligipääsetavuse nõudeid ei pea rakendama, kui see nõuab ebaproportsionaalselt suurt pingutust. Selle jaoks on vajalik teha eraldiseisev hindamine, milles peab arvestama järgnevaga:
- Pingutus on ebamõistlikult suur, kui teabevaldaja suurust, ressurssi ja tüüpi ning veebilehe või mobiilirakenduse kasutamise sagedust ja kestust arvestades toob veebilehe või mobiilirakenduse ligipääsetavaks tegemine kaasa ebamõistlikud kulud.
- Meetmed, millega kaasneb ebaproportsionaalne koormus, on meetmed, mis paneksid asutusele/ettevõttele ülemäärase korraldusliku või rahalise koormuse või seaksid ohtu asutuse/ettevõtte suutlikkuse oma ülesandeid täita või oma ülesannete täitmiseks või teenuste osutamiseks vajalikku või sellega seotud teavet avaldada, võttes arvesse tõenäolist kasu või kahju, mis see kodanikele, eelkõige puudega inimestele võib kaasa tuua.
Hindamisel, millises ulatuses ei ole nõudeid võimalik täita, kuna nendega kaasneks ebaproportsionaalne koormus, tuleb arvesse võtta üksnes õigustatud põhjuseid.
Õigustatud põhjuseks ei saa olla järgmised põhjendused:
- ligipääsetavust ei peeta prioriteediks;
- puudub aeg;
- puuduvad teadmised;
- puudub soov hankida ning arendada tarkvarasüsteeme veebisaitide ja mobiilirakenduste sisu haldamiseks juurdepääsetaval viisil.
Ebaproportsionaalse koormuse erandi kasutamine on samuti mõistetav juhul, kui on olemas ligipääsetav alternatiiv.
Kui hindamise tulemusena selgub, et seda erandit on võimalik kohaldada, siis peab asutus oma ligipääsetavuse teatises selgitama, milliseid ligipääsetavusnõuete osi ei olnud võimalik järgida, ja pakub võimaluse korral ligipääsetavaid alternatiive.
Ligipääsetavuse teatis
Nõuded ligipääsetavuse teatisele ja erivajadusega inimestele suunatud kasutusjuhisele kehtestavad Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1523, Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standard EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“.
Paljud avaliku sektori asutused on avaldanud enne praeguste nõuete kehtestamist avaldanud alamlehe „Juurdepääsetavus“. Praeguste nõuete tähenduses on nende alamlehtede näol tegemist kasutusjuhisega.
Siin on teatisele ja juhisele kehtestatud nõudeid täpsemalt selgitatud.
Ligipääsetavuse teatise kuvamine ja nimetus:
Vastavalt rakendusotsusele peab link teatisele olema silmatorkavalt kuvatud veebisaidi kodulehel või olema kättesaadav igal veebilehel, näiteks staatilises päises või jaluses. Soovituslik on jätkata tänast Eestis laialt levinud praktikat, kus link teatisele asub selgelt eristatuna veebis iga alamlehe päises ja on üks esimesi elemente, mida saab tab-nupuga fookusesse võtta. Mobiilirakenduste ligipääsetavuse teatised tuleb avaldada mobiilirakenduses või asutuse veebilehel (soovituslik on teatis lisada rakendusse).
Teatise nimetus ei ole täpselt reguleeritud. Senimaani on Eestis teatisele viiva nupu nimetus olnud üldjuhul „juurdepääsetavus“ ning teatisest räägitud kui "ligipääsetavuse avaldusest". Soovituslik on kasutada nupu ja teatise nimetusena „ligipääsetavuse teatis“. Sõna „ligipääsetavus“ (mille sünonüümiks on „juurdepääsetavus“) eelistavad erivajadustega inimesed ning sõna „teatis“ on sisuliselt täpsem kui sõna „avaldus“.
Teatisele esitatud nõuded:
- teatis tuleb üle vaadata ja ajakohastada vähemalt kord aastas;
- teatis tuleb koostada ligipääsetavas vormingus (ehk soovitatavalt veebidomeeni või mobiilirakenduse alamlehena ning järgides selle koostamisel kõiki kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid);
- teatis on koostatud asutuse enda või mõne partneri (näiteks arendaja või hindamist pakkuva ettevõtte) poolt veebilehele või mobiilirakendusele tehtud ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamise põhjal alusel.
Teave, mida peab teatis sisaldama:
- asutuse nimi;
- veebilehe aadress või mobiilirakendus ja selle versioon, mille suhtes teatis kehtib;
- seadus, mis kehtestab ligipääsetavusnõuded teatises käsitletavale veebilehele või mobiilirakendusele;
- nõuetele vastavuse seis. Veeb või rakendus on täielikult vastav juhul, kui eranditult kõik nõuded on täidetud. Veeb või rakendus on osaliselt vastav juhul, kui mittevastavusi nõuetele esineb vähe ning mitte ükski nendest ei häiri oluliselt sisu ja funktsioonide ligipääsetavust. Veeb või rakendus ei ole vastav juhul, kui mittevastavusi nõuetele esineb palju ning need häirivad oluliselt ka sisu ja funktsioonide ligipääsetavust.
-
osalise vastavuse või mittevastavuse juhtudel tuleb kirjeldada lihtsalt ja arusaadavalt, millised osad veebi või rakenduse sisust ja/või funktsioonidest ei ole ligipääsetavad. Soovituslik on kirjeldusele lisada ülevaade ligipääsetavatest alternatiividest juhul, kui need olemas on. Osaline vastavus või mittevastavus on lubatud kolmel põhjusel ning kirjeldused tuleb teatises liigitada sellekohase põhjuse alla:
1. mittevastavus õigusnormidele (sel juhul tuleb kirjeldada, mil moel ei ole sisu või funktsioonid ligipääsetavad ning välja tuua ligipääsetavusnõuded, mis ei ole täidetud);
2. ligipääsetavaks muutmine tekitab ebamõistlikult suure koormuse (sel juhul tuleb kirjeldada, millistele osadele sisust või funktsioonidele rakendatakse ebaproportsionaalse koormuse erandit);
3. sisule või funktsioonidele ei pea rakendama ligipääsetavuse nõudeid (sel juhul tuleb kirjeldada sisu või funktsioone, mis ei pea ligipääsetavad olema). - tagasiside andmise võimalused. Teatisesse tuleb lisada sellised asutuse kontaktandmed, kuhu saab anda tagasisidet ligipääsetavuse puudujääkidest;
- info ligipääsetavuse järelevalvest. Teatisesse tuleb lisada lühiinfo järelevalvest ja seda teostava asutuse (ehk TTJA) kontaktandmed;
- teatise koostamise või uuendamise/läbi vaatamise kuupäev ning info, kas teatis on tehtud enesehindamise või mõne välispartneri poolt läbi viidud hindamise põhjal. Teatis tuleb üle vaadata vähemalt kord aastas, kuid see ei kohusta igal aastal läbi viima ligipääsetavuse testimist.
Kui eelmainitud komponendid tulenevad rakendusotsusest ja selle lisana kehtestatud ligipääsetavuse teatise näidisest, siis on lähtuvalt Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardi lisast A kohustuslik ligipääsetavuse teatisele lisada kasutusjuhis erivajadustega inimestele (standardi kriteerium 12.1.1 ligipääsetavuse ja ühilduvuse funktsioonid). See kriteerium suunab kasutusjuhises nimetama ligipääsetavuse funktsioone ning selgitama, kuidas neid kasutada saab. Näiteks stiilivahetaja, millega saab muuta veebi kõrgkontrastseks ning mida saab aktiveerida vastavast moodulist. Sisuliselt tähendab see nõue seda, et kasutusjuhis erivajadustega inimestele peab jätkuvalt olema seesama kasutusjuhis, mis on senimaani olnud kirjas avaliku sektori asutuste juurdepääsetavuse alamlehtedel.
Iga avaliku sektori asutus, kellele kehtivad digiligipääsetavuse nõuded, peab lisama enda veebilehele ja mobiilirakendusele ligipääsetavuse teatise, selleks, et pakkuda ligipääsetavuse-teemalist teavet kõigile, kes seda võivad vajada.
-
Aruande lisad:
- Aruande lisad:
-
Aruande lisad:
Viimati uuendatud 12.05.2026
