Ühtne ohutustunnistus

Ettevõte, kes soovib avalikul raudteel tegeleda reisijateveo või kaubaveoga, peab omama tegutsemiseks kehtivat ühtset ohutustunnistust.

Ettevõte, kellele on väljastatud raudteeseaduse mõistes ühtne ohutustunnistus, võib tunnistuse liigist (reisivedu/kaubavedu) tegeleda veoga ka mitteavalikul raudteel, ning eraldi tegutsemise ohutustunnistus veo korraldamiseks pole vajalik.

Ühtne ohutustunnistus antakse välja raudteeveoettevõtjale, kellel on käesoleva seaduse nõuetele vastav ohutusjuhtimise süsteem, kes täidab koostalituse tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud punkte (OPE KTK) ja kes on võimeline kavandatud tegevuspiirkonnas ohutult tegutsema (RdtS §29 lõige 1). Tegevusliik võib olla reisijatevedu, kaubavedu või ainult rongide koostamise ja manööverdamise teenus. Ühtne ohutustunnistus kehtib viis aastat ja seda muudetakse raudteeveoettevõtja taotlusel tervikuna või osaliselt iga kord, kui tegevusliik või tegevusulatus muutub.

Ühtse ohutustunnistusega seotud toimingud teostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 (ELT L 138, 26.05.2016, lk 1–43), artiklis 12 käsitletud ühtse kontaktpunkti (edaspidi ühtne kontaktpunkt) kaudu. 

Ühtne kontaktpunkt on One-Stop-Shop (Euroopa digiplatvorm), mille kaudu tunnistuse menetlus läbitakse. Riigisisese veoga tegeleda sooviv ettevõte saab valida menetlusplatvormil tunnistuse menetlejaks TTJA ja Euroopa Raudteeameti vahel. Mitmes EU liikmesriigis tegutseva ettevõtte menetlejaks on automaatselt Euroopa Raudteeagentuur. EL määrus 2016/796 Artikkel 12 selgitab ühtse kontaktpunkti mõiste.

Viimati uuendatud 18.09.2023