Teenustele kohalduvad ligipääsetavuse nõuded kehtivad alates 28. juunist 2025.
Teenuste ligipääsetavusnõuded tulenevad toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusest (edaspidi ka LPS), mis võtab Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (edaspidi ka Euroopa ligipääsetavuse direktiiv). Inglise keeles on selle nimetus European Accessibility Act (EAA).
LPS § 4 lõike 4 alusel on kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrus nr 45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja nõuded nende kohta antavale teabele“ (edaspidi ligipääsetavusnõuete määrus) ning LPS § 5 lõike 6 alusel sotsiaalkaitseministri määrus nr 46 „Ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse hindamise kriteeriumid ja ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitamise kord“ (edaspidi ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse määrus).
Ligipääsetavusnõuded kohalduvad toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses nimetatud teenuseosutajatele. Teenuseosutaja on LPS-i tähenduses kui füüsiline või juriidiline isik, kes osutab Euroopa liidu turul teenust või teeb pakkumisi, et liidus tarbijatele teenust osutada (LPS § 3 lõige 2).
LPS ei kohaldu teenust osutavale mikroettevõtjale. Mikroettevõtja on ettevõtja, kellel on alla kümne töötaja ja kelle aastakäive või aastane bilansimaht ei ületa samaaegselt kahte miljonit eurot (LPS § 3 lõige 4).
Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud ligipääsetavusnõudeid mittearvestavad teenuselepingud ja kõik nende osaks olevad dokumendid kehtivad muutmata kujul kuni nende kehtivusaja lõpuni, kuid kõige kauem 2030. aasta 28. juunini (LPS § 22 lõige 2).
Teenuseid, mille osutamisel kasutatakse enne 2025. aasta 28. juunit ligipääsmatuid tooteid, võib osutada selliste toodetega kuni 2030. aasta 28. juunini. Peale seda tuleb antud teenuseid osutada ligipääsetavate toodetega (LPS § 22 lõige 4).
Teenuse ligipääsetavusnõuete kohaldamisalast on välistatud järgmistele tunnustele vastavad teenused, sõltumata valdkonnast:
- enne 2025. aasta 28. juunit avaldatud eelsalvestatud ajas muutuv meedium (ajas muutuv meedium on sisuliselt audio- ja videosisu nagu näiteks videoklipp);
- enne 2025. aasta 28. juunit avaldatud fail kontoritarkvara failiformaadis (see on sisuliselt mitte-veebiline dokument nagu näiteks PDF-fail);
- veebilehe ja mobiilirakenduse sisu, mida pärast 2025. aasta 28. juunit ei ajakohastata ega muudeta;
- internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused; navigeerimiseks kasutatava kaardi puhul tuleb esitada esmatähtis teave ligipääsetaval digitaalsel kujul (näiteks on asukohta näitava kaardi kõrval olemas kirjalikult postiaadress, selle läheduses asuvad ühistranspordipeatused jmt);
- selline kolmandale isikule pakutav veebilehe ja mobiilirakenduse sisu, mille arendamist ettevõtja ise ei rahasta ega mõjuta. Näiteks veebilehele automaatselt muudest allikatest lisatav sisu nagu dünaamiliselt lisatavad reklaamid. Samas ei tohi põhimõtteliselt kasutada sellist sisu, mis takistab või vähendab pakutava teenuse funktsionaalsust.
LPS-i kohaldamisalasse kuuluvate veebilehtede ja mobiilirakenduste puhul lähtutakse samadest põhimõtetest ja standarditest nagu avalikus sektoris. See tähendab, et ka erasektori veebide ja mobiilirakenduste ligipääsetavusnõuded tulenevad Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardist EN 301 549 V3.2.1 (Euroopa ligipääsetavuse direktiivi põhjenduspunkt 46).
Ligipääsetavusnõuete määruse § 10 sätestab kaks nõuet kõikide LPS-i kohaldamisalas olevate teenuste osutamisele:
- Kui teenuse osutamisel kasutatakse LPS-i kohaldamisalas olevaid tooteid, siis peab see toode vastama LPS-is sätestatud asjakohastele ligipääsetavusnõuetele.
- Veebilehed ja mobiilirakendused, mille kaudu osutatakse LPS-i kohaldamisalas olevaid teenuseid, peavad olema tajutavad, kasutatavad, arusaadavad ja töökindlad.
Nendest üldlevinud märksõnadest lähtuvad konkreetsed nõuded mitmes rahvusvahelises digiligipääsetavuse standardis ning neid märksõnu kasutavad mitmed õigusaktid. Tajutavus (inglise keeles Perceivable), kasutatavus (Operable), arusaadavus (Understandable) ja töökindlus (Robust) on neli digiligipääsetavuse märksõna (tuntud ka lühendina POUR ingliskeelsete sõnade algustähtede järgi). Märksõnade lühiselgitused:
- Tajutavus – sisu on tajutav erinevate meelte (nägemine, kuulmine, katsumine jne) kaudu.
- Kasutatavus – sisu saab kasutada erinevatel viisidel (klaviatuur, kasutajaliidese komponendid jne).
- Arusaadavus – info on arusaadav ja kasutajaliidese toimimine ootuspärane.
- Töökindlus – sisu on piisavalt töökindel ühildumaks tugitehnoloogiatega.
E-kaubandus on hõlmatud LPS-i kohaldamisalasse § 2 lõike 3 punktiga 1 ja see on defineeritud § 2 lõike 5 punktis 1.
E-kaubanduse teenus on vahemaa tagant osutatav teenus, mida osutatakse veebilehtede ja mobiilsideseadmetel põhinevate teenuste kaudu elektroonilisel teel tarbija isiklikul taotlusel eesmärgiga sõlmida tarbijaleping. Ligipääsetavusnõudeid tuleb kohaldada mis tahes toote või teenuse internetimüügi suhtes.
E-kaubanduse teenusele kohalduvad sektoripõhised funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded on kehtestatud ligipääsetavusnõuete määruse §-ga 22.
- Teenuse osutamisel esitatav teave peab sisaldama teavet müüdava toote ja teenuse ligipääsetavuse kohta, kui vastutav ettevõtja on eelnevalt selle teabe müüjale kättesaadavaks teinud. See tähendab, et kui tootja, importija või levitaja on lisanud kauba kohta ligipääsetavas vormis teabe (näiteks viipekeelse video toote omaduste kohta), peab ka e-kaupleja selle oma e-poes avaldama.
- Teenuse osana pakutavad autentimis- ja makseviisid ning turvalisuse eesmärgil kasutatavad funktsioonid peavad olema vastavuses nelja digiligipääsetavuse märksõnaga.
- Teenuse osutamisel pakutav autentimismeetod, elektrooniline allkiri ja makseteenus peavad olema vastavuses nelja digiligipääsetavuse märksõnaga.
Teenuse osana pakutava autentimisviisi ja teenuse osutamisel pakutava autentimismeetodi erisus seisneb selles, et esimesel juhul pakub teenuseosutaja ise autentimis- ja maksevõimalusi, kuid teisel juhul kasutab ta mõne teise teenusepakkuja teenust.
Elektroonilise side teenus, sealhulgas hädaabiühendus on hõlmatud LPS-i kohaldamisalasse § 2 lõike 3 punktiga 2.
Elektroonilise side teenus on kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus (Elektroonilise side seadus § 2 lõige 1 punkt 6).
Seega on LPS-i kohaldamisalas elektroonilise side teenused, nagu kaabelleviteenus ja andmesideteenus (internetiühendus), ning isikutevahelise side teenus (nt tavapärane telefoni- ja mobiiltelefoniteenus).
Hädaabiühendus hõlmab kõiki isikutevahelise side teenuseid, mis võimaldavad juurdepääsu hädaabiteenistustele (st. ühendus helistaja ja Häirekeskuse vahel, mille eesmärk on saada hädaabi).
Elektroonilise side teenusele kohalduvad sektoripõhised funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded on kehtestatud ligipääsetavusnõuete määruse §-ga 16.
- Teenus peab lisaks hääle ja teksti edastusele võimaldama reaalajas tekstiedastust. Kui lisaks häälele ja tekstile kasutatakse ka videot, peavad heli, pilt ja tekst toimima sünkroonis.
- Teenus peab tagama hädaabiühenduse, mis võimaldab hädaabiteatele vastata, kasutades vastamisel samasugust vormingut nagu teate esitamisel (näiteks, kui hädaabiteade esitatakse video teel, peab sellele saama vastata samuti video teel). Hädaabiühenduse ajal peab olema tagatud hääle ja teksti (sealhulgas reaalajas tekstiedastuse sünkroniseeritus), või video olemasolu korral hääle, teksti ja video toimimine sünkroonis.
E-raamat ja selle kasutamiseks vajalik eriotstarbeline tarkvara on hõlmatud LPS-i kohaldamisalasse LPS § 2 lõike 3 punktiga 3 ja need on defineeritud LPS § 2 lõike 5 punktides 2 ja 3.
E-raamat on raamatu digitaalse faili edastamise teenus, mis võimaldab ligipääsu raamatu elektroonilisele versioonile, selles navigeerimist, selle lugemist ja kasutamist.
E-raamatu tarkvara on eriotstarbeline tarkvara (sealhulgas mobiilsideseadmetel põhinev teenus), mida kasutatakse ligipääsuks e-raamatu failidele, nendes navigeerimiseks, nende lugemiseks ja kasutamiseks ning mis ei ole e-lugeri tarkvara.
E-raamatu teenusele kohalduvad sektoripõhised funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded on kehtestatud ligipääsetavusnõuete määruse §-ga 21.
- Kui e-raamat sisaldab lisaks tekstile ka heli, tuleb tekst ja heli teenuse osutamisel esitada sünkroonselt.
- E-raamatu digitaalne fail peab teenuse osutamisel võimaldama tugitehnoloogial nõuetekohaselt toimida.
- Teenuse osutamisel peab erivajadusega kasutajal olema võimalik: pääseda ligi e-raamatu sisule, navigeerida e-raamatu sisus ja kujunduses, tajuda e-raamatu struktuuri, kasutada e-raamatut paindlikult, omades valikuvõimalusi sisu esitamisel.
- E-raamatu sisu alternatiivsed esitusviisid ja koostalitlus mitmesuguste tugitehnoloogiatega peavad olema vastavuses nelja digiligipääsetavuse märksõnaga.
- E-raamat peab olema leitav metaandmete kaudu ligipääsetavuselementide kohta esitatud teabe järgi. Kuna metaandmed kirjeldavad e-raamatut (autor, pealkiri, maht, kasutamise viis, erinõuded seadmele jms), peavad need olema kättesaadavad, et kasutajal tekiks ülevaade, millise e-raamatuga on tegemist.
- E-raamatu ligipääsetavuselemendid peavad olema rakendatavad sõltumata autoriõiguste digitaalkaitse meetmetest. See tähendab, et autoriõiguste kaitset ei rakendata alternatiivse formaadi väljatöötamisele, kuna tegemist on sisu esitamisega teisel kujul, mitte uue sisu esitamisega.
Finantsteenus on hõlmatud LPS-i kohaldamisalasse § 2 lõike 3 punktiga 4 ning § 2 lõige 7.
LPS-i kohaldamisalas olevate finantsteenuste all peetakse silmas:
- Makseteenused, mis on nimetatud Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõikes 1;
- E-raha väljastamine, mis on lahti seletatud Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 lõikes 1;
- Tarbijakrediidi ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidi andmine, mis on lahti seletatud Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 3;
- Maksekontoga seotud põhimakseteenused, mis on nimetatud Võlaõigusseaduse § 709 lõikes 151;
- Investeerimisteenused ja -tegevused, mis on nimetatud Väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5.
- Investeerimisteenuse kõrvalteenused, mis on nimetatud Väärtpaberituru seaduse § 44 punktides 1, 2, 4 ja 5.
Finantsteenusele kohalduvad sektoripõhised funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded on kehtestatud ligipääsetavusnõuete määruse §-ga 20.
- Teenuse osutamisel kasutatavad autentimisviisid, elektroonilised allkirjad, maksejuhiste andmine ja maksetehingute täitmine ning rakendatavad turvameetmed, sealhulgas makseinstrumendi blokeerimine, peavad olema vastavuses nelja digiligipääsetavuse märksõnaga.
- Teenuse osutamisel antav teave peab olema arusaadav. Teabe keerukus ei või ületada Euroopa Nõukogu Euroopa keeleõppe raamdokumendi taset B2 (kõrgem kesktase). Taseme B2 kirjeldus on avaldatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis (raamdokument on leitav ka Haridus- ja Noorteameti eesti keele tasemeeksamite alamlehel).
Lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse sõitjateveoteenuse mõningad osad on hõlmatud LPS-i kohaldamisalasse LPS § 2 lõike 3 punktiga 5.
Nendeks osadeks on veebileht, mobiilsideseadmel põhinev teenus, elektrooniline pilet, elektroonilise piletimüügi teenus, transporditeabe andmine, reaalajas reisiteabe andmine, interaktiivne teabeekraan ja iseteenindusterminal.
LPS § 2 lõike 9 punktides 3-5 on nimetatud kolm sõitjateveoteenuse osa, mis on välistatud ligipääsetavusnõuete kohaldamisalast:
- sõidukitesse, õhusõidukitesse, laevadesse või veeremisse püsivalt paigaldatud iseteenindusterminalid, mida kasutatakse sõitjateveoteenuse mistahes osa osutamisel;
- juhuveod ühistranspordiseaduse § 5 tähenduses;
- valla-, linna- või maakonnaliinid ühistranspordiseaduse § 4 lõike 2 tähenduses ühe erandiga. Nimelt kehtivad valla-, linna- või maakonnaliinidele üksnes interaktiivsetele iseteenindusterminalidele ette nähtud ligipääsetavusnõuded (interaktiivsed iseteenindusterminalid on mainitud LPS § 2 lõike 1 punktis 6).
Lisaks on LPS § 2 lõikes 10 välistatud ligipääsetavusnõuete kohaldamisalast mõningad veeliikluse sõitjateveoteenuse osad, mida osutatakse:
- ekskursioonidel ja lõbureisidel (kuid merematked ehk kruiisid on LPS kohaldamisalas);
- enne 1965. aastat projekteeritud ajaloolisel algupärasel reisilaeval ja selle üksikkoopial, mis on ehitatud valdavalt algupärasest materjalist ja on ette nähtud kuni 36 reisija vedamiseks;
- purjelaeval;
- kuni 12 reisija vedamiseks ette nähtud laeval;
- laeval, mille meeskond koosneb kuni kolmest meeskonnaliikmest;
- mis tahes laeval, kui sõitjateveo vahemaa ühes suunas on alla 500 meetri.
Lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse kaugliini sõitjateveoteenusele kohalduvad sektoripõhised funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded on kehtestatud ligipääsetavusnõuete määruse §-ga 18.
- Teenuse osutamisele ja teenusega seotud teabe andmisele kehtestatud nõuded ligipääsetavusnõuete määruse § 9 (nõuded teabe esitamisele teenuse osutamisel) ja § 10 (nõuded teenuse osutamisele) kehtivad ka lennu-, bussi-, raudtee- ja veeliikluse kaugliini sõitjateveoteenusele.
- Ligipääsetavalt tuleb esitada teave sõiduki, ümbritseva taristu ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse kohta ning abi kohta puudega kasutajale; aruka piletimüügisüsteemi ja selle funktsioonide kohta; lisateenuste kättesaadavuse kohta; reaalajas reisijateave.
Valla-, linna- või maakonnaliinile kohalduvad sektoripõhised funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded on kehtestatud ligipääsetavusnõuete määruse §-ga 19. Neile kehtivad üksnes sõidukisse püsivalt paigaldamata interaktiivsetele iseteenindusterminalidele ette nähtud ligipääsetavusnõuded, mis on sätestatud ligipääsetavusnõuete määruse §-des 6, 7 ja 9, § 10 lõikes 1 ja §-s 11.
Audiovisuaalmeedia (AVM) teenusele ligipääsu andev teenus on hõlmatud LPS-i kohaldamisalasse LPS § 2 lõike 3 punktiga 6 ja see on defineeritud LPS § 2 lõike 5 punktis 8.
Teenus, millega antakse ligipääs audiovisuaalmeedia teenusele, on elektroonilise sidevõrgu kaudu edastatav teenus, mida kasutatakse audiovisuaalmeedia teenuse kindlakstegemiseks, selle teenuse valimiseks, selle kohta teabe saamiseks ja vaatamiseks. Lisaks hõlmab see teenus mis tahes seonduvaid funktsioone, nagu kurdi ja vaegkuulja subtiitrid, audiokirjeldused, subtiitrite pealelugemine ja viipekeelne tõlge ning elektroonilised saatekavad.
Kui audiovisuaalmeedia sisuteenust pakutakse ligipääsetavalt (näiteks on filmil vaegkuulja subtiitrid ja/või viipetõlge), peab sisu vastuvõtmist võimaldav teenuseosutaja suutma tagada ka sisuteenuse ligipääsetavate funktsioonide vastuvõtmise. Kohaldamisalasse kuuluvad siin ka elektroonilised saatekavad, veebilehed, mobiilirakendused ja digiboksipõhised rakendused (digiboksipõhised rakendused on näiteks rakendused, mida on võimalik kasutada Android TV operatsioonisüsteemi toega digiboksides).
AVM teenusele ligipääsu andvale teenusele kohalduvad sektoripõhised funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded on kehtestatud ligipääsetavusnõuete määruse §-ga 17.
- Teenus peab pakkuma elektroonilisi saatekavasid, mis on vastavuses nelja digiligipääsetavuse märksõnaga ja annavad teavet ligipääsetavusfunktsioonide kättesaadavuse kohta.
- Teenus peab tagama audiovisuaalmeedia teenuse ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse, piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja kasutust. Ligipääsetavuselemendid on kurdi ja vaegkuulja subtiitrid, kirjeldustõlge, subtiitrite pealelugemine ning viipekeelne tõlge.
Teenuseosutaja peab koostama teenuse ligipääsetavusnõuetele vastavust selgitava teabedokumendi. See peab olema suuliselt ja kirjalikult kättesaadav ning säilima kogu teenuse osutamise vältel (LPS § 11 lõige 2).
Teabedokument peab sisaldama hinnangut, kuidas teenus asjakohaseid ligipääsetavusnõudeid täidab. Samuti peab teave olema esitatud ligipääsetaval viisil ehk olema tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel.
Teave tuleb tagada üksikute teenuste ligipääsetavuse kohta eraldi. Lubatud on koondada kõiki teenuseosutaja teenuseid hõlmav ühine ligipääsetavuse info üldisesse ligipääsetavuse poliitikasse, aga sellele tuleb viidata iga teenuse juures.
Teabedokumendi ülesehituse osas LPS konkreetseid juhiseid ei sätesta, kuid selle põhimõte on sarnane täna avalikus sektoris kohustusliku ligipääsetavuse teatisega. Seega võivad teenuseosutajad tutvuda ka avaliku sektori ligipääsetavuse teatise mallide ja juhendiga.
Ligipääsetavusnõuete määruse § 9 seab nõuded teabe esitamisele teenuse osutamisel:
- Tuleb esitada teave teenuse toimimise kohta ning teenuse osutamisel kasutatava toote ligipääsetavusomaduste, abivahendite, teenuse elementidega koostalitlusvõime ja teenusega seose kohta.
- Teenuse osutamiseks vajalikku elektroonilist teavet tuleb esitada järjepideval ja sobival viisil ning see peab vastama neljale digiligipääsetavuse märksõnale.
- Tugiteenuse olemasolu korral antakse selle osutamisel teavet toote või teenuse ligipääsetavuse ja selle tugitehnoloogiatega ühilduvuse kohta. Teave antakse ligipääsetavate sidevahendite abil.
- Teenuse kasutusjuhend või teenuseosutaja veebilehel avaldatud teenust käsitlev teave peab vastama ligipääsetavusnõuete määruse § 6 lõikes 6 sätestatud nõuetele.
Ligipääsetavusnõuete määruse § 6 lõikes 6 on seatud toote või teenuse kasutusjuhendile või teenuseosutaja veebilehel avaldatud toodet või teenust käsitleva teabele järgmised nõuded:
- Teave peab olema hoomatav ja tajutav rohkem kui ühe meele kaudu (näiteks kui tekst on silmadega loetav, on üks võimalus nõuetega vastavusse viimiseks see teha ekraanilugejaga kuulatavaks);
- Teave tuleb esitada arusaadavalt (näiteks kasutatakse sihtgrupile mõistetavat sõnavara, mitte sihtgrupi jaoks keerulist erialakeelt);
- Teave peab arvestama vaegnägija vajadustega (piisav kontrastsus, sisu kohandumine vastavalt kasutaja seadistustele jne);
- Mittetekstilisele sisule tuleb lisada alternatiiv (näiteks alt-tekstid piltidele, vaegkuulja subtiitrid audio- ja videosisule jne).
- Teave peab sisaldama abivahenditega liidestatava tarkvara kirjeldust, millele tuleb lisada teenusega katsetatud abivahendite loetelu. Näiteks, milliste ekraanilugeja-brauseri kombinatsioonidega on võimalik e-poodi kasutada.
- Teave peab sisaldama teenuse kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kirjeldust. Kirjeldus tuleb esitada ligipääsetavusnõuete määruse §-s 7 sätestatud nõudeid arvestades. Eraldi tuleb kirjelduses välja tuua info, kas teenusel on määruse §-s 7 sätestatud asjakohased omadused.
Ligipääsetavusnõuete määruse § 7 sätestab nõuded LPS kohaldamisalas oleva toote funktsionaalsusele ja kasutajaliidesele, kuid need nõuded laienevad ka teenuste kasutajaliidese ja funktsionaalsuse kirjeldustele. Muuhulgas kehtivad need nõuded:
- Kirjeldused peavad olema kasutatavad füüsilise erivajadusega inimestele (näiteks võimalus navigeerida sisus üksnes klaviatuuriga).
- Kirjeldus ei tohi põhjustada põhjustada valgustundlikkushoogusid (näiteks välditakse animatsioone, mis vilgub rohkem kui kolm korda sekundis).
- Kirjeldus ühildub tugitehnoloogiatega (näiteks saab tutvuda sisuga ekraanilugeja abil).
- Kirjeldus on kohandatav vaegnägijatele (näiteks on võimalik sisu suurendada).
- Värv ega heli ei ole ainsad vahendid, millega edastatakse teavet, osutatakse tegevusele, küsitakse reaktsiooni (näiteks täitmata jäänud kohustuslike vormiväljade markeerimine osutamaks, et need on jäänud täitmata) või eristatakse elemente.
Selliseid ligipääsetavusnõudeid, mille täitmine käib üle jõu või mille järgimine toob kaasa teenuse põhiolemuse täieliku muutmise, ei pea järgima (LPS § 4 lõige 5). Vastava kahtluse korral tuleb teenuseosutajal viia läbi hindamine ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse määruse põhjal (LPS § 5 lõiked 1 ja 6).
Ühtlasi tuleb hindamine läbi viia ka siis, kui teenust muudetakse, seda taotleb TTJA järelevalve käigus või kui eelmisest hindamisest on möödunud viis aastat. Täpsema korra sätestab ettevõtja ebaproportsionaalse koormuse määrus.
Ebaproportsionaalse koormuse hindamisel peab ettevõtja lähtuma järgmistest kriteeriumitest:
- ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja teenuse osutamise kogukulu suhe ettevõtjale;
- ettevõtja hinnanguliste kulude ja tulude suhe võrrelduna eeldatava kasuga puudega inimesele;
- ligipääsetavusnõuete järgimise netomaksumuse ja ettevõtja netokäibe suhe.
Ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmisest teavitades esitab ettevõtja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile järgmised andmed:
- ettevõtja nimi ja e-posti aadress, tootega seotud ettevõtja korral roll;
- toote või teenuse nimetus;
- toote liigitus vastavalt toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse toodete loetelus sätestatule;
- toote või teenuse sihtrühm;
- ligipääsetavusnõuded, mida tootele või teenusele ei kohaldata;
- ligipääsetavusnõuete kohaldamata jätmise põhjus;
- kinnitus, et ettevõtjat ei ole rahastatud ligipääsetavuse parandamise eesmärgil muudest ressurssidest kui ettevõtja omavahendid.
Kui ettevõtjat rahastatakse ligipääsetavuse parandamise eesmärgil muudest ressurssidest kui ettevõtja omavahendid, ei ole tal õigust tugineda ebaproportsionaalsele koormusele.
Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus (edaspidi LPS) toob endaga kaasa mitmeid ligipääsetavusnõuded. Selliseid ligipääsetavusnõudeid, mille täitmine koormab ebaproportsionaalselt ettevõtjat või mille järgimine toob kaasa toote või teenuse põhiolemuse täieliku muutmise, järgima ei pea.
Samas neid ligipääsetavusnõudeid, mis ei tekita ebaproportsionaalset koormust ega toote või teenuse täielikku muutust, tuleb rakendada täiel määral. Loe lähemalt meie juhendist.
Ettevõtjal lasub kohustus teavitada TTJA-d, kui ligipääsetavusnõudeid ei ole võimalik rakendada. Ettevõtja peab laadima toote vormi täitma ära ja allkirjastama.
Allkirjastatud fail tuleb saata [email protected].
Siin lehel välja toodud nõuded on ainult osa õigusaktide sisust. Teenuseosutajal on kohustus tutvuda lähemalt õigusaktides olevate ja harmoneeritud standardite nõuetega.
Mis ligipääsetavusnõuded kohalduvad LPS kohaldamisalas kuuluvatele toodetele ja teenustele?
Euroopa ligipääsetavuse direktiivi põhjenduspunktist 46 nähtub, et erasektori veebid ja mobiilirakendused peavad järgima sama Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardit (EN 301 549), mida järgivad avaliku sektori veebid ja mobiilirakendused. Standardi EN 301 549 uus versioon on valmimisel seoses selle kohaldamisala laienemisega, kuid põhiosas jääb standard hetkel teadaoleva info põhjal siiski samaks.
Mida tähendab väljend „neli digiligipääsetavuse märksõna“?
Need märksõnad on tajutavus ehk inglise keeles perceivable, kasutatavus ehk inglise keeles operable, arusaadavus ehk inglise keeles understandable ja töökindlus ehk inglise keeles robust. Nendest üldlevinud märksõnadest lähtuvad konkreetsed nõuded mitmes rahvusvahelises ligipääsetavuse standardis ning neid märksõnu kasutavad ka mitmed õigusaktid.
Tajutavus: Sisu peab olema tajutav erinevate meelte kaudu. Näiteks peavad piltidele olema kirjeldused ja videotel subtiitrid. Lisaks peab näiteks tausta ja teksti värvide kontrastsus olema teineteist selgelt eristav.
Kasutatavus: Sisu peab saama kasutada erinevatel viisidel. Näiteks peab veebileht olema kasutatav ainult klaviatuuriga ning kui lehel on ajapiiranguga sisu (nt automaatselt liikuv karussell või seansi aegumine), peab kasutajal olema võimalus see peatada või aega pikendada.
Arusaadavus: Sisu peab olema ühtemoodi mõistetav. Tekstid peavad olema loetavad ja arusaadavad. Vormide täitmisel peavad olema selged sildid ja juhised.
Töökindlus: Sisu peab olema piisavalt töökindel erinevates olukordades, seadmetes, brauserites. Näiteks veebilehe sisu suurendades, sisu ei läheks kasutaja eest peitu. Lisaks peab sisu ühilduma erinevate tugitehnoloogiatega.
Mida peab sisaldama teenuse ligipääsetavusnõuetele vastavust selgitav teabedokument?
LPS § 11 lõige 2 sätestab teenuseosutaja kohustuse koostada teenuse ligipääsetavusnõuetele vastavust selgitav teabedokument, mille peab tegema suuliselt ja kirjalikult avalikult kättesaadavaks ning mida peab säilitama kogu teenuse osutamise vältel.
Teabedokument on sarnane täna avalikus sektoris kohustusliku ligipääsetavuse teatisega. Selle eesmärk on teavitada, selgitada ja pakkuda inimlikku lahendust ligipääsetavusega seotud murede korral. Teatis peab sisaldama teavet selle kohta, kellele vastav veebileht ja/või rakendus kuulub ning kuidas teenus nõuetele vastab. Teabedokumendi ülesehituse osas LPS konkreetseid juhiseid ei sätesta, seega võivad teenuseosutajad seda teha oma äranägemise järgi. Tutvuda võib ka avaliku sektori ligipääsetavuse teatise mallide ja juhendiga, kuid teabedokumendi avaldamisel tuleb siiski lähtuda LPS nõuetest.
Lisaks on soovituslik jätkata tänast Eestis laialt levinud praktikat, kus link teatisele asub selgelt eristatuna veebis iga alamlehe päises või jaluses. Teatis võib olla koostatud asutuse enda või mõne partneri (näiteks arendaja või hindamist pakkuva ettevõtte) poolt veebilehele või mobiilirakendusele tehtud ligipääsetavusnõuetele vastavuse hindamise alusel.
Kas LPS-is toodud teenuse või toote osas kehtivad ligipääsetavuse nõuded ainult digikeskkonnas (st ei kehti paberdokumentidele - nt paberarved)?
LPS nõuded kehtivad ka füüsilises keskkonnas (nt nõuded iseteenindusterminalidele). Paberarvetele LPS nõudeid ei kehtesta.
Kust tulevad ning mis nõuded kohalduvad e-kaubanduse teenusele?
Euroopa ligipääsetavuse direktiivi põhjenduspunktist 46 nähtub, et erasektori veebid ja mobiilirakendused peavad järgima sama Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardit (EN 301 549), mida järgivad avaliku sektori veebid ja mobiilirakendused. Standardi EN 301 549 uus versioon on valmimisel seoses selle kohaldamisala laienemisega, kuid põhiosas jääb standard hetkel teadaoleva info põhjal siiski samaks.
E-kaubanduse teenuste osutamisel tuleb tagada ligipääsetavus kogu kasutaja teekonna vältel. See hõlmab kaupade või teenuste valikut, registreerimis- ja makseprotsesse, ostukinnituste saamist e-posti teel ning teavet ostu-, tagastamis- ja vahetustingimuste kohta. Nõuete eesmärk on tagada, et kõik kasutajad saaksid nende erivajadusest olenemata e-kaubanduse teenuseid kasutada iseseisvalt ja takistusteta.
Mis erinõuded kehtivad e-kaubandusteenusele?
Ligipääsetavuskohustusi e-kaubanduse teenustele tuleb kohaldada mis tahes toote või teenuse internetimüügi suhtes. Sisuliselt tähendab see seda, et teenuse osutamisel esitatav teave peab sisaldama infot müüdava toote ja teenuse ligipääsetavuse kohta, kui vastutav ettevõtja on eelnevalt selle teabe müüjale kättesaadavaks teinud.
See tähendab, et kui tootja, importija või levitaja on lisanud kauba kohta ligipääsetavas vormis teabe (näiteks viipekeelse video toote omaduste kohta), peab ka e-kaupleja selle oma e-poes avaldama.
Lisaks peab teenuseosutaja tagama, et teenuse osana pakutavad autentimis- ja makseviisid ning turvalisuse eesmärgil kasutatavad funktsioonid on vastavuses nelja digiligipääsetavuse märksõnaga. Ka juhul, kui teenuseosutaja kasutab mõne teise ettevõtte pakutavat tehnilist e-poe lahendust.
Kes vastutab platvormi lähtekoodi ja tehnilise arhitektuuri ligipääsetavuse eest – kas platvormi pakkuja kui tehnilise lahenduse arendaja või kaupmees kui teenuseosutaja LPS tähenduses?
LPS lähtub teenuseosutaja vastutusest, mitte tehnilise platvormi omandi ega arendussuhtest. See tähendab, et e kaubanduse teenuse puhul vastutab teenuseosutaja ehk kaupmees selle eest, et tema pakutav teenus tervikuna vastaks ligipääsetavusnõuetele, sõltumata sellest, millist majandusmudelit või tehnilist lahendust ta kasutab.
See põhimõte tuleneb otseselt seadusest:
LPS § 3 lg 2 – teenuseosutaja on isik, kes osutab EL turul teenust. E-kaubanduse puhul on selleks üldjuhul kaupmees, sõltumata sellest, millist tehnilist platvormi või tarkvaralahendust teenuse osutamiseks kasutatakse.
LPS § 11 lg 1 – teenuseosutaja on kohustatud tagama, et teenus vastab ligipääsetavusnõuetele. Seetõttu vastutab kaupmees kui teenuseosutaja selle eest, et e-kaubanduse teenus tervikuna vastab ligipääsetavusnõuetele. See hõlmab ka veebilehe või mobiililahenduse kasutatavust tarbija jaoks.
LPS § 2 lg 3 p 1 – e kaubandus on seaduse kohaldamisalasse kuuluv teenus. Seletuskirjas on toodud, et e kaupleja peab tagama kogu ostuteekonna ligipääsetavuse, sealhulgas autentimis , makse ja tarnevalikute ligipääsetavuse.
Kui e-kaubanduse teenuse osutamisel kasutatakse kolmandate isikute platvorme, pluginaid ja tehnilisi lahendusi, siis võib vastutus jaguneda erinevate ettevõtjate vahel vastavalt nende rollile ja kontrollile konkreetse lahenduse üle. LPS ei sea kohustusi platvormi pakkujale otse, kui ta ei ole teenuseosutaja Eesti turul ega paku teenust Eesti tarbijatele. LPS kohaldub ettevõtjale, kes osutab teenust tarbijale, mitte tarneahela tehnilistele vahendajatele. Kaupmees vastutab ka siis, kui ta ei arenda platvormi ise ja kasutab rendiplatvormi.
Seega LPS kohaselt vastutab kaupmees kui e kaubanduse teenuseosutaja selle eest, et tema teenus tervikuna oleks ligipääsetav, sõltumata sellest, kas tehniline platvorm kuulub talle või kolmandale isikule. Platvormi arendaja vastutab üksnes omaenda tarkvara tehnilise kvaliteedi eest, kuid LPS-i kohustused laienevad ainult teenuseosutajale, kes osutab teenust tarbijale.
Kas kaupmees vastutab üksnes enda lisatud sisu ja kujundusvalikute eest või kogu keskkonna eest tervikuna?
Kaupmehe vastutus on tagada e-kaubanduse teenuse osutamisel ligipääsetavus kogu kasutaja teekonna vältel. See hõlmab kaupade või teenuste valikut, registreerimis- ja makseprotsesse, ostukinnituste saamist e-posti teel ning kättesaadavat teavet ostu-, tagastamis- ja vahetustingimuste kohta. Ligipääsetavuse nõuete eesmärk on erivajadustega inimeste iseseisva toimetuleku lihtsustamine.
LPS § 2 lg 9 p 2 sätestatud kolmandate isikute pakutava sisu erandi rakendamiseks peavad korraga täidetud olema mitu eeldust: 1) ei rahastata ega arendata ise ja 2) ei saa ise mõjutada. Kui näiteks e-kaubanduse platvormil kaupade müümise eest makstakse tasu, siis on üks erandi eeldustest täitmata ja kaupmehe kasutatav platvorm (mida ta ise ei arenda ega kontrolli, kuid mille kasutamise eest maksab) peab olema ligipääsetav. Sama kehtib ka e-poodi integreeritud kolmandate isikute poolt pakutavate makseteenuste jmt suhtes, mille eest kaupmees maksab tasu.
Kaupmees ei saa delegeerida seadusest tulenevat vastutust tehnoloogia pakkujale, vaid peab tagama, et tema poolt valitud ja hallatav keskkond on tarbijale barjäärivaba igas etapis.
Ent, kui e-poes on sellist kolmanda isiku pakutavat sisu, mille eest kaupmees ei maksa, ei arenda ise ega saa seda sisu mõjutada, siis see sisu ei pea olema kooskõlas ligipääsetavusnõuetega.
LPS § 2 lg 9 p 2 kohaselt ei kohaldata nõudeid kolmanda isiku pakutava sisu suhtes, mida ettevõtja ei rahasta ega arenda ning mida ta ei saa mõjutada. Kuidas tõlgendab TTJA kaupmehe rolli e-poes kasutatavate makselahenduste (nt pangalingid) või tarnevaliku moodulite (nt Omniva/Itella pluginad) puhul?
Teenuse osana pakutavad autentimis- ja makseviisid ning turvalisuse eesmärgil kasutatavad funktsioonid peavad olema vastavuses nelja digiligipääsetavuse märksõnaga ka juhul kui teenuseosutaja kasutab kellegi teise teenusepakkuja teenust (ligipääsetavusnõuete määrus § 22). Kui tarnevalik on osa e-kaubanduse teenuse protsessist, siis peab kaupmees tagama, et ka see osa vastaks neljale digiligipääsetavuse märksõnale.
LPS § 2 lg 9 p 2 erand ei kohaldu makselahendustele ega tarnevaliku moodulitele, kuna tegemist ei ole "kolmanda isiku pakutava sisuga", vaid teenuse lahutamatu osa moodustavate funktsioonidega, mille kasutamist kaupmees valib, rahastab ja mõjutab.
Milline on kaupmehe vastutus e-poodi manustatud väliste sotsiaalmeedia voogude või videoplatvormide (nt YouTube) sisu ligipääsetavuse eest, kui tegemist on kolmanda isiku hallatava keskkonnaga? Kas vastutus muutub, kui kaupmees kasutab välist platvormi teenuse osutamiseks (nt toote kasutusjuhend videona) või ainult turunduslikel eesmärkidel (nt Instagrami voog stiilinäidetega)?
E-poodi manustatud väliste sotsiaalmeedia voogude või videoplatvormide sisu (nt YouTube või Instagram) võib teatud juhtudel kuuluda selle erandi alla, kuid see sõltub sisu rollist e-kaubanduse teenuses. Kui tegemist on kolmanda isiku iseseisva sisuga, mida kaupmees üksnes kuvab (nt sotsiaalmeedia või videovoog turunduslikul eesmärgil), võib see kuuluda erandi alla, eeldusel et kaupmees ei oma selle sisu üle sisulist kontrolli, ei arenda ega rahasta seda.
Samas, kui välist platvormi kasutatakse teenuse osutamise olulise osana, näiteks toote kasutusjuhendite, olulise teabe või muu tarbijalepingu sõlmimiseks vajaliku info edastamiseks, ei saa seda käsitleda pelgalt kolmanda isiku sisuna. Sellisel juhul on tegemist e-kaubanduse teenuse osaga ning kaupmees vastutab selle eest, et teave oleks tarbijale ligipääsetav isegi siis, kui see on tehniliselt välisel platvormil.
Seega turunduslik ja lisasisu võib teatud tingimustel kuuluda erandi alla. Teenuse osutamiseks vajalik sisu (nt tooteinfo, juhendid) peab vastama ligipääsetavusnõuetele sõltumata sellest, millisel platvormil see esitatakse. Kuid vastutus ei sõltu platvormist, vaid sisu rollist ning kaupmehe võimalusest seda kontrollida ning mõjutada.
Mida loetakse sisuliseks muutmiseks, mis toob kaasa kohustuse viia veebileht vastavusse ligipääsetavusnõuetega?
LPS § 22 lõike 5 kohaselt võivad enne 28.06.2025 avaldatud audio- ja videosisu, kontoritarkvara failiformaadid (nt PDF-failid) ja veebisisu jääda muutmata kujul kasutusse, kui neid ei muudeta pärast seda kuupäeva.
Kui sisu, mida muudetakse on otseselt seotud teenuse kasutamise või ostuotsuse tegemisega, peab teenuseosutaja tagama, et kavandab ja osutab teenust kooskõlas sellele kohalduvate ligipääsetavusnõuetega (LPS § 11 lõige 1). Sisuliseks muutmiseks loetakse näiteks muudatus, mis:
- mõjutab veebisisu struktuuri, funktsionaalsust või kasutusloogikat;
- lisab või muudab teenuse kasutamise seisukohalt olulist teavet;
- muudab viisi, kuidas tarbija teenust kasutab või infot hangib.
Näide: E-pood C avaldas 01.01.2024 oma veebis kümne toote juures video kujul kasutusjuhendid. 01.01.2026 koostati samade toodete kohta ajakohasemad kasutusvideod. Sellisel juhul on tegemist sisu uuendamisega ning e-poes asendatud video kasutusjuhendid peavad vastama ligipääsetavusnõuetele.
Näide: E-pood D avati 2024. aastal. Aastal 2026 lisab teenuseosutaja e-poodi uue funktsiooni „Leia oma suurus“, kus kasutaja saab sisestada oma mõõdud ning süsteem soovitab sobivat rõivasuurust. Tööriist kuvatakse tootelehel ning sellest saab oluline osa teenusest.
Uue funktsiooni lisamisega muutub see, kuidas tarbija e-poodi kasutab ja toodete kohta teavet saab. Sellisel juhul on tegemist sisulise muutmisega. Lisatud funktsioon ning sellega seotud sisu peab vastama ligipääsetavusnõuetele (nt peab tööriist olema kasutatav klaviatuuriga, arusaadav ekraanilugejatele ning juhised peavad olema selgelt esitatud).
Näide: E-poe E tootelehel on 2024. aastal üles pandud pildigalerii kingadest. 2026. aastal muudetakse piltide kuvamise järjekorda (nt vahetatakse esimese ja kolmanda pildi asukohad). Kuna tootelehele uut sisu ei lisatud ja funktsionaalsus ei muutunud, siis ei loeta seda sisuliseks muutmiseks, sest tootefotod ei ole uued.
Kas näiteks tootehinna või laoseisu automaatne uuenemine andmebaasist muudab kogu tootelehe „ajakohastatuks“ ning toob kaasa kohustuse see tervikuna ligipääsetavaks teha?
Veebileht on käsitatav e-kaubanduse teenuse osana ning teenuseosutajal on kohustus tagada, et teenuse osutamisel esitatav teave vastab ligipääsetavusnõuetele. Vastavalt ligipääsetavusnõuete määrusele tuleb veebileht kavandada ja esitada viisil, mis on tajutav, kasutatav, arusaadav ja töökindel.
Toote hinna ja laoseisu automaatne uuendamine loetakse tootelehe ajakohastamiseks. See tähendab seda, et nii uuendatud toote hind kui ka laoseis peavad olema tootelehel ligipääsetavalt esitatud. Näiteks peab hinnainfo olema loetav ekraanilugejatele ning olema tajutav ka piisava värvikontrastiga. Samuti ei tohi oluline teave olla esitatud üksnes värvi või visuaalse tähise abil.
Küll aga ei tähenda selline uuendamine automaatselt, et tooteleht tervikuna tuleb ümber teha. Kui tootelehel on sisu (näiteks tootefotod), mis on avaldatud enne 28.06.2025 ja mida ei ole peale seda kuupäeva muudetud, siis kehtib sellele sisule jätkuvalt LPS § 22 lg 5 nimetatud erand.
Kuidas käsitleda väiksemaid tehnilisi või kujunduslikke muudatusi (nt turvaaukude või stiililehe parandused), mis ei muuda sisu ennast?
Väiksemaid tehnilisi või kujunduslikke muudatusi, mis ei mõjuta veebisisu funktsionaalsust, struktuuri ega kasutajateekonda, ei käsitleta üldjuhul sisulise muutmisena LPS § 22 lg 5 tähenduses. Sellisteks muudatusteks võivad olla näiteks turvaparandused, veaparandused või stiililehtede (CSS) muudatused, mille eesmärk on parandada süsteemi toimimist või visuaalset ühtsust, kuid mis ei muuda teenuse kasutamise viisi. Seetõttu ei too sellised muudatused üldjuhul kaasa kohustust käsitleda veebilehte ajakohastatuna ega nõuet viia see tervikuna ligipääsetavusnõuetega vastavusse.
Samas tuleb arvestada, et kui tehniline või kujunduslik muudatus mõjutab kasutajateekonda, interaktsiooniloogikat või sisu tajutavust (nt kontrastsus, navigeeritavus), võib see kvalifitseeruda sisuliseks muutmiseks, mille puhul tuleb hinnata vastavuse kohustuse ulatust.
Seega seadus lubab enne 28.06.2025 loodud veebisisu kasutada muutmata kujul edasi seni, kuni sisu ise ei ole uuendatud viisil, mis mõjutab tarbijale teenuse osutamist. Tehnilised hooldustoimingud ei kuulu selle alla.
Kuidas tuleb käsitleda enne 28.06.2025 üles laetud PDF-juhendeid, kasutustingimusi või tootetutvustusvideoid, kui need jäävad aktiivselt müügiprotsessi osaks ja on tarbijale kättesaadavad?
Vastavalt LPS § 22 lõikele 5 võivad enne 28.06.2025 avaldatud eelsalvestatud audio- ja videosisu, kontoritarkvara failiformaadid (nt PDF-failid) ning muu veebisisu jääda kasutusse muutmata kujul ka pärast seda kuupäeva, kui neid ei muudeta ega ajakohastata.
Seetõttu ei teki üldjuhul kohustust muuta enne 28.06.2025 avaldatud PDF-juhendeid, kasutustingimusi või tootetutvustusvideoid tagasiulatuvalt ligipääsetavaks üksnes seetõttu, et need jäävad veebilehele kättesaadavaks või on seotud müügiprotsessiga.
Kui aga sellist sisu pärast 28.06.2025 muudetakse, ajakohastatakse või asendatakse, loetakse tegemist uue või muudetud sisuga ning see peab vastama ligipääsetavusnõuetele.
Muuhulgas on e-kauplejal kohustus avaldada ligipääsetavas vormis teavet tema veebilehel pakutavate toodete ja teenuste kohta, kui vastutav ettevõtja on eelnevalt selle teabe müüjale kättesaadavaks teinud (ligipääsetavusnõuete määrus § 22 lg 1).
See tähendab, et kui tootja, importija või levitaja on lisanud kauba kohta ligipääsetavas vormis teabe (nt viipekeelse video toote omaduste kohta), peab ka e-kaupleja selle oma e-poes avaldama.
Olukorras, kus ettevõttel on sõlmitud enne 28.06.2025 e-poodi puudutav teenuseleping (nt arendus- või hooldusleping), palume selgitada, kas sellisel juhul ei pea e-pood 2030. aastani LPS nõuetele vastama?
Seda sätet tuleb tõlgendada koos LPS reguleerimisalaga.
LPS kohaldub teenustele, mida teenuseosutaja osutab tarbijatele, sealhulgas e-kaubanduse teenusele. Seetõttu peetakse § 22 lõikes 2 nimetatud lepingute all silmas eelkõige tarbijaga sõlmitud teenuslepinguid, mille alusel teenust osutatakse.
Selle sätte eesmärk on vältida olukorda, kus ettevõtjad peavad tarbijatega tagasiulatuvalt muutma juba sõlmitud lepingute tingimusi üksnes seetõttu, et tingimused kohalduvaid ligipääsetavuse nõudeid ei arvesta. Seejuures soovitakse tagada, et pärast sätete kohaldumise kuupäeva ei pakutaks turul teenust, mis ei arvesta ligipääsetavuse nõuetega.
Kui ettevõtja osutab pärast 28.06.2025 tarbijatele e-kaubanduse teenust, peab teenus vastama ligipääsetavusnõuetele sõltumata sellest, millal on sõlmitud e-poe tehnilist lahendust puudutavad lepingud.
Viimati uuendatud 13.05.2026
