Ohtlike kemikaalide käitlemine

Kemikaalidel on oluline osa meie igapäevaelus. Kemikaale tuleb kasutada tootmises nii, et nende ohtlikest omadustest tulenev võimalik kahju oleks välistatud või minimaalne.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb riiklikku järelevalvet ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevuse üle. Kontrollime kemikaaliseadusest tulenevate kemikaali arvestuse pidamise ja käitamisloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete ning vastutuskindlustuse nõude täitmist. Teeme koostööd nii siseriiklike järelevalveasutustega (Päästeamet, Tööinspektsioon, Terviseamet, Keskkonnaamet) kui ka välispartneritega.

Suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja leiate siit:

Põhirõhk on kemikaalide käitlemise ohutusel tööstusettevõtetes, mis tuleneb suures osas Seveso III (2012/18/EL) direktiiviga kehtestatud nõuetest. Nõuete eesmärgiks on kaitsta inimesi, vara ja keskkonda ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevate õnnetusriskide eest.

Ohtlikeks kemikaalideks loetakse tervisele ja keskkonnale ohtlikke aineid või segusid, samuti põlevaid vedelikke, maagaasi, vedelgaasi jne.

Ohtlike kemikaale käideldakse ning ladustatakse pea kõigis kemikaalide käitlemisega tegelevates ettevõtetes nagu põlevkivikeemiatehased, kütuseterminalid, värvitootmine, energia tootmine, veepuhastus jne.

Kemikaalide käitlemine

Kemikaali tuleb käidelda inimese elule ja tervisele ning asjale ja keskkonnale ohutult.

Kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta ning kemikaali käitlemiseks vajalikud teadmised ja oskused, kogemused ning hoiakud ehk kompetentsus.

Ohtliku kemikaali käitleja kompetentsus hõlmab:

  • vastavalt käitlemisviisile käideldava kemikaali omaduste tundmist
  • ohutuskaardi, märgistuse ja muu teabe alusel kemikaali käitlemisega seonduvate ohtude ja riskide hindamise oskust
  • õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise oskust
  • tööohutuse, tervise- ja keskkonnakaitseliste võtete tundmist

Kemikaali käitleja kõrvaldab käitlusest kemikaali, mille pakend või teave ei võimalda teda ohutult käidelda. Käitlusest kõrvaldatud kemikaali käideldakse edasi vastavalt jäätmeseadusele kui ohtlikku jäädet.

Eestis turuleviimiseks ettenähtud kemikaali märgistus peab olema eestikeelne.

Majandus- ja kutsetegevusega kemikaali käitlev isik peab arvestust käideldavate ohtlike kemikaalide üle ja säilitab arvestusdokumente kümme aastat. Ohtlike kemikaalide arvestus peab näitama iga kemikaali koguse liikumist ettevõttes selle soetamisest kuni töötlemise, väljastamise või kahjutustamiseni.

Kemikaali käitleja teavitab viivitamata Häirekeskust kemikaali käitlemisega kaasnenud keskkonnareostusest või muust õnnetusest. Häirekeskus edastab saadud teabe õnnetusega kaasnenud keskkonnahäiringu puhul esimesel võimalusel Keskkonnaametile. Kui õnnetus toimus ohtlikus või suurõnnetuse ohuga ettevõttes tuleb teavitada ka TTJA-d.

Ettevõtja määrab ohutusnõuniku, kelle tegevuse hulka kuulub ohtliku kauba vedu rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt maanteed, raudteed ja siseveeteed pidi ning vedude ekspedeerimine, samuti veoga seotud ohtliku kauba pakendamine, peale- ja mahalaadimine. Ohutusnõunik on ettevõtja heaks tegutsev kompetentne isik, kelle ülesanne on tagada ohtliku kauba veo ohutus ja vastavus nõuetele. Ohutusnõunik peab olema läbinud ohutusnõuniku koolituskursuse ohtlike veoste valdkonnas taseme- või täienduskoolituse kogemust omavas õppeasutuses ja sooritanud eksami ning saanud sellekohase tunnistuse.

Käitamisluba

Käitises võib käidelda ohtlikku kemikaali ohtlikkuse alammäärast või künniskogusest suuremas koguses üksnes käitamisloa alusel.

Käitamisluba ei ole nõutav, kui ohtlikku kemikaali käideldakse tööstusheite seaduse alusel antud keskkonnakompleksloa või lõhkematerjaliseaduse alusel antud loa alusel, mille menetluses on hõlmatud ka kemikaaliseaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevaid nõudeid. See ei välista kemikaaliseadusest tulenevate muude kohustuste ja nõuete täitmist.

Käitamisloa saamiseks tuleb esitada TTJA-le taotlus, kus esitatakse:

  • taotleja nimi ja kontaktandmed
  • käitise aadress ja ohtlikkuse kategooria
  • taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri
  • kemikaaliseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud kohustuslikud dokumendid
  • riigilõivu tasumist tõendav dokument

Käitamisloa taotlusega nõutud kohustuslikud dokumendid (nimetatud kemikaaliseaduse § 22 lõikes 2) palume esitada elektrooniliselt läbi TTJA infosüsteemi JVIS (leitav paremalt E-TEENUSED saki alt).

Ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte suhtes kohaldatavaid nõudeid ei kohaldata:

  • riigikaitselisele käitisele
  • käitisele, millest tulenev oht seisneb ioniseerivas kiirguses
  • väljaspool käitist toimuvale ohtliku kemikaali transpordile ja sellega otseselt seotud ajutisele vaheladustamisele maanteel, raudteel, merel, siseveekogul ja õhus, kaasa arvatud laadimine, lossimine ja vedu muusse transpordivahendisse ja sellest välja dokis, kail ja sorteerimisjaamas
  • väljaspool käitist torujuhet pidi toimuvale ohtliku kemikaali transpordile, kaasa arvatud pumbajaamas
  • maavara uurimisele, kaevandamisele ning töötlemisele kaevanduses ja karjääris, kaasa arvatud puuraugu kaudu toimuv tegevus
  • maavara uurimisele ja kaevandamisele avamerel
  • prügilale, sealhulgas jäätmete maa-alusele ladustamisele
  • gaasi maa-alusele ladustamispaigale avamerel, kaasa arvatud spetsiaalses hoidlas ja kohas, kus toimub maavara uurimine ja kasutamine
  • Kas ettevõtjal on ülevaade ohtlikest käideldavatest kemikaalidest ja nende maksimaalsetest võimalikest kogustest?
  • Kas ettevõtte ohtlikkuse kategooria on õigesti määratud (määrus)?
  • Kui kemikaale käideldakse mahutis, kas sellisel juhul maksimaalsed käideldavad kogused ühtivad mahuti mahuga?
  • Kas paigaldised on tehnilise järelevalve infosüsteemis (määrus) registreeritud ja tehnilised auditid tehtud (määrus)?
  • Kas käitise aadress ja koordinaadid (leitakse Maa-ameti kaardilt) lähevad kokku?
  • Kas on koostatud lähiümbruse kirjeldus koos plaaniga (haiglad, elamud, koolid, teed, teised ohtlikud ettevõtted ja nende orienteeruvad kaugused). See on teabelehe osa (lisa).
  • Kas käitise ja selles olevate või planeeritavate paigaldiste (vedelgaas - määrus, ammooniumnitraat - määrus, lõhkematerjal ja pürotehnika - määrus) vahekaugus teistest objektidest on piisav?
  • Kas tegemist on ORME (olulise ruumilise mõjuga ehitis) objektiga (määrus)?
  • Kas planeeritav tegevus langeb kokku planeeringuga?
  • Kas Päästeamet on (üld-, detail- või eri-) planeeringu kooskõlastanud?
  • Kas KOVi on võtnud seisukoha planeerimismenetluse ja KMH (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 6 - seadus) algatamise vajalikkuse kohta?
  • Kas Päästeamet on ehitusprojekti heaks kiitnud?
  • Kas on olemas ettevõttesisene asendiplaan (ohtlike kemikaalide olulisemad käitlemiskohad ja ettevõttesse juurdepääsuteed)? See on teabelehe lisa.
  • Kas on olemas mahutipargi asendiplaan? See on teabelehe lisa.
  • Kas ettevõte omab kompleksluba või lõhkematerjaliseaduse kohast (tehas, ladu) käitamisluba (kemikaaliseadus § 134, tööstusheite seadus, lõhkematerjaliseadus §-d 29 ja 39)? Sellisel juhul puudub vajadus taotleda kemikaaliseadusest tulenevat ohtliku kemikaali käitamisluba.
  • Kas ohtliku kemikaali käitamisluba on esitatud koos kohustuslike dokumentidega (teabeleht, riskianalüüs, ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus, ohutusaruanne, hädaolukorra lahendamise plaan – määrus) ja riigilõiv tasutud (riigilõivuseadus § 217 - seadus)?
  • Kas vastutuskindlustusleping on sõlmitud ja summa piisav?

Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitajal peab selles ettevõttes kemikaali käitlemisest kahjustatud isikule tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks olema vastutuskindlustus.


Vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele:

  • kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski
  • kindlustusleping katab vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
  • kindlustusjuhtum on käitaja vastutusel toimuv kemikaali käitlemisega seotud ootamatu sündmus, mis tuleneb käideldava kemikaali omadustest ja mille tagajärjel on kahjustatud isikule tekitatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kahju

Käitaja peab valima kindlustussumma, mis on mõistlik, arvestades kemikaalide käitamisega seotud tegevuskohta, kemikaalide kogust ja käitlemise viisi, tegevuse ja sellest tuleneda võivate kahjustuste ulatust ning muid asjaolusid.

Kemikaaliseaduse alusel sõlmitud vastutuskindlustusleping ei pea katma kahju, mis tekkis:

  • käitaja poolt keskkonna kvaliteedi halvendamisest, välja arvatud esmaste päästetoimingutega seotud mõistlikud kulutused esmase kahju likvideerimiseks ja kahju suurenemise ärahoidmiseks
  • käitaja valduses olevale varale
  • kahjustatud isiku valduses oleva puudusega toote tõttu, mille puhul kohaldatakse võlaõigusseaduse § 1061 sätteid
  • kindlustusjuhtumi tagajärjel, mille kahjustatud isik põhjustas tahtlikult

Kindlustusandjal on õigus keelduda vastutuskindlustuslepingu sõlmimisest, kui käitaja keeldub esitamast riskianalüüsi ja muid kindlustusandja poolt kindlustusriski hindamiseks vajalikke asjaolusid tuvastada võimaldavaid tõendeid.

Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja teavitab viivitamatult Häirekeskust kemikaali käitlemisega kaasnenud keskkonnareostusest või õnnetusest.


Häirekeskus edastab teabe õnnetusega kaasnenud keskkonnahäiringu puhul Keskkonnainspektsioonile ja ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimunud õnnetuse puhul TTJA-le.

Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja peab õnnetuse korral tagama õnnetuse mõjupiirkonda jäävate inimeste kohese teavitamise õnnetusest ja käitumisjuhistest.

Õnnetusest teavitamiseks kasutatav varajase hoiatuse süsteem peab vastama käitisest lähtuvale ohule ning tagama õnnetuse korral kõigi ohustatud inimeste teavitamise.

Teave pärast õnnetust


Ohtliku kemikaaliga toimunud õnnetusest annab suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja 30 kalendripäeva jooksul Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ja kohaliku omavalitsuse üksusele järgmist teavet:

  • õnnetuse asjaolud
  • õnnetuse põhjustamisega seotud ja õnnetuse tagajärjel vabanenud ohtlikud kemikaalid
  • kirjeldus õnnetuse mõjust inimestele, keskkonnale ja varale
  • rakendatud kaitsemeetmed ja tegutsemisjuhised õnnetuse mõju vähendamiseks
  • õnnetuse keskmise ja pikaajalise toime leevendamise meetmed
  • õnnetuse kordumise vältimise meetmed

Juhend suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi väljatöötamiseks:

Ohutuse tagamise süsteemi kiirhindamine:

Praktiline juhend keemiatööstuse riskide hindamiseks ja analüüsimiseks:

Viimati uuendatud 21.08.2023